UPD ehk viimane esimene koolipäev

Holaaaa!

Mul oli täiesti ununenud, et eksisteerib selline koht nagu minu blogi :D Aga igatahes nüüd ma siis leidsin jälle aega, et siia midagigi kirjutada.

Esiteks lõppes minu suvevaheaeg ning 2 nädalat tagasi ehk 7.märts hakkas jälle kool. Kuid enne kui sellest pikemalt räägin, tahan mainida seda, et enne vaheaja lõppu käis mul külas teine Eestlasest vahetusõpilane Eliise!! Eliise elab minu linnast umbes 5h kaugusel ning otsustasime, et vähemalt ühe korra võiks siis ju kokku saada. Ta tuli siia kolmeks päevaks ja see oli täpselt see mida ma vajasin! Täpselt enne Eliise siiatulekut oli mul esimest korda selline pisike kultuurišoki moodi asi, pidevalt oli paha tuju või tunne, et tahaks lihtsalt üksi olla. Need 3 päeva mis saime Eliisega koos olla ja eesti keeles rääkida tegi kõik nii palju paremaks ja sain sellest šokist üle :D AITÄH SULLE ELIISE! :)) 
PS! Täna on Eliise sünnipäev ning kui juba sellel päeval postitust kirjutan, siis siin ka sulle palju palju õnne kallis Eliise!! <3


Olgu, igatahes 7'ndal märtsil algas jälle kool ning ma alustasin siin viimast kooliaastat ehk 6'ndat klassi! Siin on traditsiooniks see, et kui kui alustad viimast kooliaastat siis on selline asi nagu Ultimo primer dia ehk siis viimane esimene koolipäev ning seda tähistatakse väga suurelt.
Pühapäeval 6'nda märtsi õhtul läksime terve meie lennuga (oleme 52.lend) ühte klubisse mille olime eelnevalt enda jaoks ära broneerinud ning seal me siis pidutsesime terve öö. Hommikul kui kell sai 6, tuli klubi ette järgi meile buss mis viis meid kooli ette. Jah, me läksime otse klubist kooli. Kooli ette jõudes korraldasime kilombo, mängiti trumme, kohal oli mingi pasunakoor ning meie laulsime, tantsisime, lehvitasime oma lippudega jnejne. Ühesõnaga sellel hommikul oli kooli ees lihtsalt üli suur segadus. kell 7 kui kooli uksed avati, seisis direktor uksel ning kutsus õpilased sisse nimekirja järgi, et üle kontrollida kas kõigil on selga pandud koolivorm ning kas nad on piisavalt adekvaatses olekus, et neid kooli sisse lasta. Edasi läksime kooli aulasse kus direktor rääkis natuke midagi ning siis saatis meid edasi tundidesse. Kuna me keegi polnud terve öö maganud siis võite arvata, kui vägev oli istuda kella 12'ni koolis nii, et silmad lahti ei püsinud. 

Selline asi toimub ainult Argentiinas. Minu jaoks oli see nii imelik, et õpilased lastakse kooli sisse, kui nad on otse peolt tulnud?! Aga samas, see tunne kui olime terve lennuga koos, lauldes oma lennu laule jne tekitas nii suure ühtsus tunde ja ma olen ausalt kurb, et Eestis midagi selle laadset ei toimu. Ja kõik olid nii imestunud kui kuulsid, et ma oskan hispaania keelseid laule kaasa laulda ning tegid komplimente, et ma räägin väga hästi hispaania keelt, et nad ei mõista kuidas see võimalik on, et ma nii kiiresti selle ära olen õppinud. Sellised komplimendid tekitavad niii hea tunde!!

Viimasel kooliaastal on siin tavaks veel see, et iga klass disainib endale pusa, ehk siis tervel klassil ühesugused pusad. Ning kuna see läheb maksma 80€ kandis ning mul siin jäänud ainult 3 kuud ja saaksin seda nii vähe kanda, siis otsustasin, et ei hakka raha selle tegemisele kulutama. Olin juba kindel, et okei mina siis ainus klassis kes seda pusa tegema ei hakka ning ühel päeval koolis olles kui kõik selle pusa teemal rääkisid, siis mu klassikaaslased ütlesid, et igal aastal on nii, et terve klassi kohta teeb see firma ühele inimesel pusa tasuta ning nad peavad hääletama, kellele see tasuta pusa läheks. Ma ei teadnud muidugi sellest asjast midagi ning järsku ütlesid kõik klassikaaslased mulle, et Iida, me teame, et sa otsustasid seda pusa mitte teha, kuna sul on siin kõigest 3 kuud jäänud, aga me tahame, et sulle jääks see mälestuseks meie klassist ning me otsustasime, et kingime selle tasuta pusa sulle! See oli ausalt nii armas, et nad seda minujaoks tegid!! <3

Üle pika aja siis jälle väike ülevaade mu elust siin tehtud.

Kuni järgmise korrani! Besos y abrazos

Nädalavahetus sõpradega

Rocio õe 15'ndal sünnipäeval

UPD

Puhkus Tšiilis

Holaa amigos!


Nagu pealkirjast näete, siis jõudsin vahepeal käia ka oma hostperega Tšiilis! Paljud raudselt mõtlevad, et aa ta on niigi vahetusõpilane kuskl teiselpool maailma otsas, see juba täielik puhkus ja nüüd käis veel kuskil Tšiilis puhkamas, et mismõttes nagu?! Siis tegelt ütlen ausalt, et vahetusõpilane olla ei ole PUHKUS, absoluutselt mitte. Sa pead pidevalt pingutama, et arendada oma keeleoskust ja asjadest paremini teises keeles aru saada ning lisaks pead pingutama, et sulanduda sisse kuskile sõprusringkonda, kui sa just ei taha pidevalt üksinda kodus passida ja sinna otsa lisandub veel mitmeid asju, aga mu postitus on siiski Tšiilis käigust, nii et...

Kuna suvevaheajal (eriti jaanuari kuus) on La Platas olla täielik piin, kuna siin pole merd ega järvesid lähedal ja seda kuumust siin raske taluda, siis otsustasime, et lähme perega Tšiili. Kokku oli meie reis 15 päeva (16-31.jaanuar), kuid kuna me läksime autoga, siis kohapeal nii kaua olla ei saanud.

Räägin siis ära ka väikse intsidendi, mis täpselt päev enne reisi juhtus. Mina, coti ning guadi olime ühel ööl vanavanemate juures ning kui järgmisel päeval koju jõudsime, rääkis ema meile, et isa, kes tavaliselt alati paneb auto garaazi ning võtab autost kõik asjad tuppa, siis sellel ööl oli ta jätnud auto maja ette. Isa oli ärganud keset ööd üles sellepeale, et kuulis väljas maja ees mingeid imelikke hääli. Poolunes mitte midagi aru saades läks ta uksele ning kui ta ukse avas, nägi ta auto juures 2'te inimest. Üks neist autos sees midagi askeldamas. Kui isa aru sai mis toimus, siis jooksis ta ruttu tuppa, et äratada üles ema, kes sügavalt magas, ta üles äratas ning talle ütles, et ruttu politsei kutsuks. Ema ei saanud unesegasena midagi aru ja arvas, et see mingi nali. Isa selleajaga aga jooksis välja ja hakkas neid vargaid keset tänavat kell 3 öösel taga ajama. Isa kuulis kuidas üks neist ütles teisele, et ta enam ei jõua ning viskas siis asjad maha ning mõlemad jooksid eri suundadesse. Umbes 4minutiga jõudsid kohale 3?! politseid ning asusid vargaid otsima ise. Ühesõnaga lõpuks kui politsei küsis, mis ära varastatai, tuli isal meelde, et ta oli sellel õhtul terve oma rahakoti autosse unustanud, koos pangakaardi, juhilubade ja kõigega. Kui politsei dokumenti küsis, arvas isa korra, et ka see varastati ära ning Tšiili sõit jääbki tal ära, aga õnneks oli ta selle unustanud pükste taskusse. Kuid juhiload ning pangakaart, ilmselgelt 2 kõige olulisemat asja reisimiseks, eriti kui läksime autoga, need varastati ära ning kätte ta neid ei saanudki. Käis reisil ilma rahata ning juhiloata :D Vaene ema, kes sellepärast palju rohkem sõitma pidi.

Igatahes, läksime siis 7'kesi. Mina, vanemad, Coti, Guadi ning vanavanemad. vanavanemad enda sõiduautoga ning vanaisa laenas oma bussi meile. Mina, Guadi ning vanemad siis bussiga ning vanavanemad ja Coti autos. Vanaisa oli bussis tagumised istmed välja võtnud ja asemel pannud diivani ehk siis võite ette kujutada, kui mugavaks see mu reisi tegi :D Terve aeg sain pikali olla ja ruumi oli nii palju nagu oma voodis oleks olnud. Hiljem läks Guadi ka vanavanemate autosse ning siis oli terve diivan ainult minupäralt ning olime bussis ainult kolmekesi, mina ja vanemad. Ja kuna isa on selline, kes teeb kogu aeg nalja, siis terve aeg ainult naersime ning tänu sellele läks sõit natuke kiiremini.

Tšiili läksime läbi Mendoza, Argentiina provints Tšiili kõrval (sinna sõitsime umbes 12h) ning ööbisime ühe öö sealses hostelis. Hommikul kella 8 aeg jätkasime sõitu Tšiili poole ning meid hoiatati, et ooteaeg Tšiili piiri ääres võib olla terve üks päev. Ja nii me pidimegi ootama üli pikas autoderivis 6h, sest Tšiili piiripunktis pidi olema suht range kontroll. Aga see tee mis oli Argentiina ja Tšiili vahel ning kus ootama pidime, oli õnneks mägede vahel ning vaade oli uskumatult ilus! Mina muidugi pool ajast magasin haha. JA MA NÄGIN SEAL MAGADES KA OMA ESIMESE UNENÄO HISPAANIA KEELES!!! Te ei kujuta ette kui õnnelikuks võib see pisike asi teha. Kusjuures nägin unes, et magasin terve reisi maha ja tänu sellele ärkasin unest. Ärgatesrääkisin sellest kohe vanematele ning nad norisid mind pärast terve aeg, et Iida sa ei tohi magada, et äkki magad terve reisi maha ja ei näegi siin midagi. See oli muidugi naljaga ning nad olid üli õnnelikud, kui ütlesin, et unenägu oli tervenisti hispaania keeles.

Esimesed 3 ööd olime me Tšiili linnas nimega Viña del mar, mis on üks populaarsemaid turismikohti Tšiilis. Ööbisime seal ühes ridaelamus. Kahel päeval käisime rannas. Esimene rand oli väga kivine ning seal oli lihtsalt valus ujuma minna ning teises rannas olid niii hiiglaslikud lained, et seal oli ujumine lihtsalt keelatud. Kõik inimesed seisid lihtsalt vee ääres ning kui laine tuli, siis see pritsis kõik märjaks. Seal me peale rannas käigu midagi rohkemat ei teinudki. Aa õhtul käisime natuke linnapeal jalutamas ka ning muidugi mõlemal õhtul käisime väljas söömas. Muide, Tšiilis on väljas söömine palju palju odavam, kui Argentiinas. Ning üldse seal on ka odav elektroonika ning riided. Paljud argentiinlased lähevad Tšiili, et osta uusi telefone, telekaid jne. 

Järgmisena sõitsime me teise Tšiili otsa, kohta nimega Pucón, kus asuvad ka vulkaanid. Seal üürisime me 7'ks ööks ühe cabana, mis nägi välimuselt välja väga sarnane nagu suvilad Võsul, nii kodune tunne tuli haha :D See oli täiesti uus, alles valminud ning nii modernne. Pucónis olles käisime me järve ääres mis on keset mägesid ning kust näeb otse vulkaani. Tõsiselt ilus rand! Ainus miinus oli see, et liiv randades on vulkaaniline (ma ei tea kas eesti keeles öeldakse nii), siis paljajalu seal kõndida ei saa, kuna sul on lihtsalt tunne, et need pisikesed kivikesed põlevad su jalgadesse sisse.
Plaan oli ronida ka ühe vulkaani otsa koos giidi ja täisvarustusega, aga öelda, et kuna vulkaan purskas alles eelmine aasta ning pole piisavalt kaua aega sellest möödas, siis sinna ronimiseks peab olema vähemalt 18 aastane ning kuna ma veel 18 ei ole, siis seda me tegema ei läinud.
Käisime me aga ühe teise vulkaani juures nimega Villarrica ning ronisime selle poole peale, nii kaugele kuni teerada ulatus. Siis käisime tegemas raftingut ning see oli vist esimene kord mu elus käia raftingul. Okei, Eestis käisin ühe korra, aga ma ei saa seda nimetada raftinguks võrreldes sellega mis oli Tšiilis. Sellel päeval oli ilm pilves ning jahe ning kuna mul oli eelmisel õhtul palavik olnud siis veits põdesin, et jään veel haigemaks pärast seda, aga see vist hoopis ravis mu terveks :D
Raftingul käisime viiekesi, mina, õed, isa ning vanaisa. Ema ei tulnud, sest tal on paaniline veekartus :D ning vanaema jäi talle seltsiks. Meil oli lihtsalt üli lahe raftingu seltskond ja üldse ma olin üli rahul, et seda teha sain, kuigi vesi oli sellel päeval täiesti jääkülm sõna otsesesmõttes, siis ma hüppasin isegi vahepeal vette. Ja pärast seda polnud mul ka enam külm ning õhk tundus väga soe kuna vesi oli tõsine jää :D Järgmistel päevadel käisime me jälle rannas ning ning pärast rannaskäiku käisime tavaliselt linnas poodides ning mitmel õhtul käisime ka väljas söömas, sest lõunat valmistasime alati meie cabanas. Aa ühel päeval järve ääres olles käisime ka isa ja õdedega banaaniga sõitmas ja kuna mu isa selline, kellele meeldib lollitada jne, siis kõik sellised tegevused temaga üli lahedad :D

Kuna kolmel viimasel päeval vihma sadas ning väljas midagi teha ei saanud, siis sõitsime teise linna kaubanduskeskusse. Vanemad ostsid sealt ka koju uue teleka ning peale selle veel kööginõusid, voodilinasid jnejne. 

28'ndal hakkasime siis tagasi Argentiina poole sõitma ning plaanis oli peatuda Argentiina provintsis nimega Bariloche, kus elab tädi mehe (Nico) pere, ta vanemad ning vend ja õde. 2 ööd ööbisimegi nende pool. Sinna jõudsime 22 aeg õhtul ning selleks ajaks oli Nico ema valmistanud õhtusöögi. Istusime ja õhtustasime kõik koos ning hiljem ütles Nico vend, et läheb ühe sõbraga ühte pubisse istuma ning kas tahame Cotiga kaasa minna. Lõpuks läksimegi siis Joaquini, ta sõbra, ta õe ning Cotiga pubisse istuma :D Koju jõudsime kella 3 paiku öösel ning äratus oli kell 7 hommikul kuna, Joaquin lubas meid viia ühe mäe tippu, kus pidi väga ilus vaade olema. Teerada mäe tippu oli umbes 11km. 11km tõusu mäe tippu. Teekond sinna mäe tippu ise oli juba niii ilus. Seal oli nii kiviseid kohti kui ka kohti, kus tundus nagu oleksid kuskil metsas ning seal voolasid ojad ehk siis puhas vesi otse mägedest mida võis juua. Mul oli õnneks sellel päeval nii palju energiat ka, et see mäe tippu kõndimine polnudki üldse raske. Vanemad ning õed ütlesid küll, et see oli ülimalt raske ja väsitav. Joaquin aga ütles õnneks, et mäe tipus on üks järv, kuhu saame ujuma minna. Mäe tippu jõudes nägimegi, et seal oli järv ning see vesi oli veel jäisem kui raftingul käigu päeval. Aga ma mõtlesin, et nh mitu korda elus ma ikka sinna tagasi lähen ning pean võimalust kasutama ning ujuma minema. Pakun, et see vesi oli maximum 10 kraadi. Minujaoks oli mäe tipust alla kõndimine palju lihtsam, sest seda tegin ma joostes. pärast seda peatusime me veel ühe järve ääres, sest tahtsime jalad külma vette panna, et neid jahutada, kuna kõigil olid jalad väga valusad sellest mäe tippu ronimisest ning me käisime isaga jälle ujumas. Kui mäe tippu ja alla kõndides väsimust ei tundnud, siis hiljem õhtul mu jalad lihtsalt ei liikunud, samamoodi ka mu õdedel. Läksime linnapeale ning Guadi kaasa ei tulnud, kuna ta ei suutnud kõndida ning meie Cotiga läksime ning lihtsalt kõndisime nagu 2 pingviini linnavahel. Õnneks järgmisel päeval enam nii hull ei olnud ja see mäkke ronimine oli kõike seda täiega väärt ja kui ütlesin Joaquinile, et mulle nii meeldis ja tahan kunagi kindlasti tagasi tulla ja veel kuskile sellisesse kohta minna, siis ta ütles, et võin talle alati teada anda ja ta nõus mind viima. Joaquin muide on selle mäe tippu ise nii palju matkanud, et kui küsisin mitu korda ta seda teinud on, siis ta ei osanud seda öelda, sest neid kordi oli nii palju olnud, et ta enam ei mäletanud. Ja ta on üldse selline inimene, kellele meeldib avastada uusi kohta, kus palju inimesi ei käi ning tänu sellele ta ongi matkanud mitme mäe tippu lihtsalt sõpradega, seal telkinud jne.

Järgmisel hommikul jätkasime sõitu ning kui olime jõudnud linna nimega La pampa, peatusime seal ühes korteris, et hommikul sõitu jätkata. Õhtul käisime linnas pitsarestoranis söömas ning kuna olime kõik nii väsinud, siis läksime korterisse jõudes põhimõtteliselt otse magama.

Järgmisel hommikul hakkasime jälle sõitma ning La Platasse jõudsime tagasi umbes 16 paiku. Koju jõudes pakkisime asjad lahti ning lihtsalt vedelesime diivanil kõik, sest olime autosõidust nii tüdinud ning vanematel oli järgmine päev tööpäev :D Vahepeal midagi põnevat juhtunud pole, kui et olen sõpradega väljas käinud ja niisama toas logelenud, sest väljas on igapäevaselt tohutu kuumus ja seal lihtsalt ei kannata olla.

Nüüd 4'ndal veebruaril oli vanemal õel Valentinal 20.sünnipäev. 5'ndal pidas ta sünnipäeva meil oma sõpradega, 6'ndal tulid meile sugulased kellega sõime koos selle puhul õhtust ning hiljem läksin mina sõbrannadega bolichele :)

Sain vist kõik öeldud nüüd.

Kuni järgmise korrani,
Besos!

Koht kus ootasime Tšiili piiripunkti jõudmist

Laskumine mööda mäekülge pärast Tšiili piiripunkti läbimist

Viña del Mar

Sinine laguun Pucónis

Vulkaan Villarrica

Rand Pucónis

Vaade Barilochele

Oja keset teekonda mäe tippu

Järv mäe tipus

Järv kus käisime pärast mäe tipust tagasi jõudmist

Aastavahetus

Natuke sellest kuidas möödus minu aastavahetus


...Aastavahetusest on küll kuu aega möödas, aga ma loodan, et olete harjunud, et mu postitused tulevad kõik väga suure hilinemisega :D

Aastavahetusel olime me kodus ning vanavanemad tulid meile ning hiljem ka ületee naabrid ning tädi oma perega. Kuna sellel päeval oli väga soe ning ka õhtu/öö oli väga soe, siis panime õue pika laua ja sõime õhtust hoovis. Otsustasime sellel õhtul, et lõpetame vana aasta mehhiko toiduga ehk sõime tacosid ja nachosid (Mu isa teeb maailma parimaid tacosid!) 

La Plata linnas on traditsiooniks see, et igal aastavahetusel ehitatakse/meisterdatakse papist ülisuured karakterid filmidest ( nt minions, the monster university, the little prince jne) ning öösel umbes 2-3 aeg (oleneb kujust, sest iga kuju juures on erinev kellaaeg) süüdatakse need põlema. Alguses lastakse ilutulestikku ning siis süüdatakse see kuju. Sellel aastal oli neid kujusid kokku natuke üle 200.  Kuna 2 kuju olid ka meie kõrvaltänavatel, siis käisime neid vaatamas. Nagu jaanituli 31'sel detsembril haha :D Need kujud, mis asuvad kesklinnas, pärast nende süütamist on nende kujude juures pidu. Nagu pidu tänaval. Ehk siis terve linn on täis noori, kes tantsivad ja pidutsevad keset tänavaid. Kella 3 aeg öösel kui olime perega käinud vaatamas neid kujusid, läksime me Coti, Azuli ja Ivaniga kesklinna peole.

Minu jaoks oli nii kummaline mõelda, et siin saabus aasta 2016 5h hiljem kui Eestis. Ja kui jõuludel ei olnud ma üldse kurb, mõeldes sellele, et veedan oma jõulud teiselpool maakera ja mitte oma Eesti perega, siis aastavahetusel läks küll vahepeal meel kurvaks kui mõtlesin, et ei võtagi uut aastat vastu oma Eesti perega ja pole neid nii kaua näinud. Aga lõppkokkuvõttes oli siiski tuju väga hea ning aastavahetus möödus väga hästi.

Aa ja kui mu eestikeelsed laused on veidrad siis ma vabandan, sest mul on nende koostamisega probleeme ja kõik laused mis kirjutan tunduvad mu jaoks väga imelikud. Postitus ise on väga lühike, aga mul võttis selle kirjutamine nii palju aega, sest pidin tükk aega mõtlema, et laused loogilised tunduksid.

PS! Siin on mõned pildid, aga hiljem kui saan kätte pildid ema kaamerast ja mõni neist on piisavalt normaalne siia lisamiseks, siis lisan need pildid siia hiljem juurde :D

Yfu keskkaasta seminar ja Jõulud

Heiheiii!

Kuna vahepeal pole jõulude ja kõige selle tõttu aega olnud kirjutamiseks, aga tahtsin enne uut aastat veel viimase postituse teha, siis otsustasin YFU keskkaasta seminari, jõulud ja kõik selle vahepeal oleva ühte postitusse panna.

Minu hostõde Coti lõpetas vahepeal keskkooli ning 9'ndal detsembril oli tema cena de egresados ehk keskkooli lõpetamine, mille puhul oli pidulik 3-käiguline õhtusöök terve klassiga ja õpilaste pereliikmetega. See toimus casa Frawens'is, mis on minuarust väga ilus koht ning kus toimuvad enamus lõpupidusid. Seal on kõik lõpetajad pidulikes kleitides ja ülikondades, nagu Eestis lõpuaktusel. Saalis on lauad, mis on lõpetajate poolt paika pandud kus keegi istub ning iga lõpetaja perele on selleks eraldi laud. Enne õhtusööki, kui kõik oma laua taga istuvad, sisenevad lõpetajad muusika saatel ja siis on hetk nende pildistamiseks. Siis näidati suurtel ekraanidel pilte lõpetajatest, kui nad väiksed olid. Pärast seda oli õhtusöök. Kui õhtusöök söödud oli ja lõpetajatega pildid tehtud, siis järgnes seal sellele pidu ning kella 2 aeg tuli sinna esinema ka bänd. Kogu see lõpetamise asi on siin nii erinev võrreldes Eesti lõpetamistega.

Aga nagu teile võibolla tundub, siis ma ei käi siin ainult kuskil suurtel pidudel ja üritustel. Teen ikka väga palju teisi asju ka. Ehk siis mulle täiega meeldib, et mu hostvanemad nii sportlikud on!! Iga kord kui hostisa näiteks jooksma või ratast sõitma läheb siis kutsub mind kaasa ja kui vastan "ei", siis tunnen end alati nii halvasti, et end ei liiguta, ehk siis sunnin end väga tihti kaasa minema. Aga nüüd kui siin on igapäevaselt umbes 30 kraadi, siis hetkel väga ei kutsu välja sporti tegema. Ükspäev kui hostisa küsis, kas tahan ratast sõitma minna, päeval kui oli 30 kraadi, siis mõtlesin, et mis seal ikka, see kuumus ei saa ju nii hull olla...eksisin. Sellel päeval sõitsime me 50km!!! See on minu jaoks ikka üli palju, arvestades sellega, et väljas oli 30 kraadine kuumus ja ma väga mingi rattasportlane pole. Aga no proovin siin teha nii palju erinevaid ja uusi asju kui võimalik. Kuna hostvanemad on facebookis erinevates ratturite gruppides, kes käivadki koos ratast sõitmas, lähevad kuskile kindlasse sihtkohta, sinna jõudes puhatakse natuke, juuakse matet ning siis sõidetakse tagasi. Seekord sõitsime teise linna ning sihtkohaks oli mingisugune koht, kus on puu, mis on nende sõnade järgi tähtis ja üks imelikuimaid ja suuremaid puid lihtsalt keset metsa. Hostisa küsis mult terve tee tagasi sõites kogu aeg kas ikka jaksan ja oli täiega mures, sest ta ise arvas, et see maximum 30km :D

18'ndal detsembril oli mu hostisa sünnipäev ning täpselt sellel päeval pidin mina minema teise linna nimega Lujan, sest 18-20dets toimus YFU keskkaasta seminar (Yfu poolt korraldatud aastaalguse, keskkaasta ning aastalõpu seminarid on kohustuslikud) Nõme ainult, et see täpselt hostisa sünnipäeval oli, aga mis teha. Aga üks asi mis mind iga kord täiega õnnelikuks teeb on see, et teine eestlane, Eliise elab minuga samas provintsis ja tänu sellele on tema ka nendes laagrites. Ühesõnaga, läksin siis bussiga Lujanisse ning olin alguses väga närvis, sest ei teadnud kus maha pean minema. Aga seal oli ääretult tore bussijuht, kes üks peatus enne minu peatust mu bussi alla korrusele enda kõrvale istuma kutsus ning see pool tundi minuga juttu rääkis. Muide ta ütles mulle, et selle aja kohta, mis siin olen olnud, räägin väga hästi juba hispaania keelt!! Kuigi ma ise nii ei arva, siis see tegi küll tuju väga heaks :) Ühesõnaga jõudsin lõpuks kohta, kus laager toimus ja see oli koht linnas väljas, üli ilus koht, suur plats kus oli umbes 9 pisikest maja (seal sees oli köök, suurtuba + siis magamiskohad) ning hoovis oli bassein ning võrkpalli ja jalgpalli väljak. Selles laagris olid kõik Buenos Airese provintsi või selle lähedal asuvate provintside õpilased. Laager oligi siis põhimõtteliselt sellepärast, et rääkida oma muredest/probleemidest mis selle ajaga tekkinud on, keele arengust jnejne. Selleks olid siis erinevad mängud ja tegevused. Viimasel õhtul pidime laagris olevad poisid (Neid oli 4) riietama naisteks ja meigi tegema ning siis pidid nad nagu modellid moelaval kõndima ja tantsima :D Ja no nagu teada, siis kõik yfukad on peast soojad (seda muidugi heas mõttes) ning saime kõhud kõveras naerda :D Sellel ööl olime mina, üks Soome tüdruk ning 4 kutti kella 4'ni üleval ning mängisime kaarte, mis sest, et järgmisel hommikul oli äratus kell 8:30. Kõige raskem nende laagrite puhul on see, et igakord kui saame jälle kõigiga natuke lähedasemaks, siis peame jälle lahku minema.

Pärast laagrit pidid kaheks ööks ehk siis 20-22dets minujuurde tulema 2 vahetusõpilast. Ehk siis Saaga (Soomest) ja Ming (Taist) tulid Lujanist koos minuga La Platasse. 21'sel läksime jälle kõik koos selle laagri seltskonnaga Buenos Airesesse. Pidasime pargis pikniku ning pärast seda läksime telemajja salvestusele. Nimelt üks YFU Argentiina vabatahtlik sai meid ühe saate salvestusele. Programmis nimega Una tarde qualquiera. See on vestlussaade kus räägitakse erinevatest teemadest ning kes tahab, võib märku anda ja kaasa rääkida. Aga see on selline lõbus saade, mitte mingi tõsine arutlussaade. Pärast salvestust läksime me kõik koos ühte pitsakohta sööma. 
Pärast seda pidime tagasi minu koju, La Platasse tulema, Buenos Airesest on see bussiga umbes 1h sõitu, autoga 40min. Täiega raske oli seekord Buenos Airesest ära minna, sest ma olin nii kurb, et jälle Eliiset nii pikka aega ei näe. Aga läksime siis mina, Ming, Saaga ja üks vabatahtlik bussijaama, jõudsime sinna kella 12 aeg ning pidime bussijaamas bussi ootama 1,5h ehk siis jõudsime koju alles kell 3 öösel!! Aga nagu enne siia tulekut meile öeldi, peame me harjuma sellega, et siin ei ole need asjad nii organiseeritud kui Eestis. Ma tundsin ainult oma hostvanematele väga kaasa, sest nemad ju pidid meile bussijaama järgi tulema ning järgmisel päeval oli tööpäev. Tänu sellele magasid nad järgmisel päeval sisse ja jäid mõlemad tööle hiljaks...Ups :D Ming ja Saaga pidid järgmisel päeval bussile minema, et koju sõita. Ja mina magasin reaalselt terve päeva maha ning ärkasin alles 15:30 :D vähemalt sain 3 päeva eest välja puhatud. Õhtul läksime me Cotiga Ro lõpupeole, 23'ndal oli Camila (mu klassiõde) 17'nes sünnipäev kuhu ma kutsutud olin ning 24'ndal olidki juba jõulud!!

24'ndal ärgates ma ei saanud alguses arugi, et kuidagi eriline päev peaks olema. Siin ilmselgelt ei saagi mingisugust jõulutunnet olla kui väljas on igapäevaselt 30 kraadi. Siin on nendel traditsiooniks, et Jõuluõhtul peab olema kõigil jalas uhiuus aluspesu, ehk siis igal aastal ostab vanaema kõikidele pere naistele roosa aluspesu ja meestele valged bokserid (värvideks alati kas roosa, valge või tumesinine) :D Õhtul siis läksime me vanavanemate ja tädi majja, kus oli meie pere, vanavanemad, tädi pere ning onu pere. Sõime kõik koos õhtusööki ning siis tuli jõuluvana :D Vanaema hüüdis kõigile järsku, et ta kuulis midagi ning et peaksime välja vaatama minema, kas see on jõuluvana. Niisiis läksime kõik välja ja katusel oli jõuluvana ning libistas sealt alla suured kingikotid. Läksime tuppa tagasi ning asusime kingitusi jagama. Mina sain 2 käevõru, pluusi ning lühikesed püksid.
Imelik on ka minujaoks see, et jõuluõhtul on väga tavaline, et noored lähevad välja pidutsema. Niisiis läksimegi umbes kella 2 aeg õega ta sõbra juurde, kus oli väike istumine. Istusime seal umbes kella 6'ni ning siis läksid meil kõhud tühjaks ning läksime hommikust sööma kuskile pisikesse burksi kohta. Koju jõudsime pool 8 hommikul.. Ma olen juba täitsa harjunud sellega, et väga palju magada ei saa.

26'ndal oli mu hostemal sünnipäev ning õhtul tulid ka külalised. Otsustasin, et teen emale sünnipäevaks mingi eestipärase magustoidu. Ehk siis tegin küpsisetordi ning avastasin, et siin on väga raske isegi sellise asja jaoks koostisaineid leida, sest siin on kõik niii erinev. Aga mu hostvanematele õnneks väga meeldis see ning tuli välja enam vähem sama nagu Eestis.

Nüüd ongi juba kätte jõudnud aasta 2015 viimane päev ja teen oma selle aasta viimase postituse. 

PS! Ma ei saa aru kuidas aeg nii kiiresti läheb. Mulle ei tundu üldse nagu oleksin juba 4 ja pool kuud siin olnud.

Kuni järgmise postituseni juba aastal 2016!!

Seniks aga musid-kallid-paid ja ilusat aasta lõppu teile sõbrad,
Teie Iida :))

Minu jõulukingid

Meie pisike jõulupuu

Elus ja terve

Üle pika pika aja...


Hola amigos! Ma olen tõesti kõige halvem blogikirjutaja üldse :D aga lõpuks ometi üritan siia lühidalt kirjutada, mis selle aja jooksul toimunud on.
Meil lähevad siin ilmad iga päevaga aina soojemaks, lõpuks ometi suvi! Kuigi on detsembri kuu ja varsti jõulud siis mingit jõulutunnet siin sellise soojaga küll tekkida ei saa :D

Alustan siis sellest, et täna, 1.detsembril algas meil suvevaheaeg!! 3 kuud saan seda kõike siin veel rohkem nautida ja rohkem asju teha. Koolides on siin traditsiooniks see, et kui lõpetad 5'ndat klassi, siis viimasel koolipäeval (see oli juba neljapäeval, 26'ndal novembril) pärast tundide lõppu korraldatakse siin suur kilombo. Ma ausalt ei oska seda sõna tõlkida, aga põhimõtteliselt koolist väljudes kogunevad kõik selle lennu inimese kokku, kõnnivad mööda tänavat lauldes oma lennu laule, lasevad tossupomme, pritsivad üksteist vahupihustitega (ma ausaltöeldes ei tea kas selline sõna eesti keeles eksisteerib :D), viskavad õhku igasuguseid lindikesi ja paberitükke jnejne. Postituse lõpus on ka sellest paar pilti ning siin video link sellest, (https://www.youtube.com/watch?v=iMmB6auI3h8) mis sellel päeval pärast tundide lõppu toimus :D 

Siin on traditsiooniks ka see, et kui lõpetatakse keskkool, ehk siis 6's klass, siis on alati lõpupidu mis korraldatakse klubis ning iga klass mõtleb välja peo teema, ning lõpetajad peavad riietuma vastavalt sellele. Tavaliselt on see siis kas kolmapäeviti või neljapäeviti, sest sellejaoks broneeritakse terve klubi ning nädalavahetustel seda teha ei saa kuna siis toimuvad seal klubi enda poolt korraldatud peod. Siis on veel nö teine lõpupidu kus alguses on pidulik lõpuõhtusöök,  kuhu kutsutakse vanemad, vanavanemad jne. Õhtusöök lõppeb umbes 00:00 ning pärast seda on järjekordselt pidu kuhu võivad ka minna lõpetaja sõbrad, kes on varasemalt öelnud, et lähevad ning kes on nimekirjas. Mina olen siiani käinud kahel lõpupeol, üks oli mu õe oma (teema oli tsirkus) ning teine oli ühe mu klassiõe sugulase lõpupidu.
Muide, esimest korda elus tähistasin ka Halloweeni. Ehk siis läksime õe ja sõbrannadega nende sõbranna juurde kostüümipeole. Mina riietusin nagu naispoksija, sest mul endal kostüümi kuskilt võtta ei olnud ning vanemal õel oli see olemas (kahjuks mul sellest pilte pole). Pidu toimus selle tüdruku koduhoovis, mis oli üülii suur, kuid kuna sellel õhtul oli päris külm ja me olime kõik kas lühikeste pükste või seelikuga siis kaua me seal ei olnud ning läksime edasi bolichesse = klubi, või nagu nad ise ütlevad, koht kus tantsida saab :D

27-29 november toimus meil YFU laager, läksime teise linna nimega Mar del Tuyu, mis on siis mere äärne linn. Sinna läksime kõik koos Buenos Airesest ning selleks pidin ma kella poole 6 aeg hommikul ärkama, sest pool 8 pidin olema seal ning kuna õues oli väga hull torm, siis pidime minema varem, et kindlasti õigel ajal kohal olla. Buenos Airesest oli see bussiga umbes 5h sõitu. Laager toimus siis Buenos Airese provintsis elavatele vahetusõpilastele, kes võisid kaasa kutsuda ka näiteks oma hostõe/venna ning tulla võisid ka vahetusaastale minna plaanivad inimesed. Kokku oli meid seal vist 23?? koos vabatahtlikega. Vahetusõpilasi oli seal Türgist, Taist, Saksamaalt, Austriast, Lätist ja Hollandist. Laagris oli ka teine Eesti tüdruk Eliise ja no te ei kujuta ette kui hea oli üle pika aja rääkida kellegagi näost näkku eesti keelt!! Laagris pidime omavahel suhtlema muidu ainult hispaania keeles. Mängisime seal erinevaid mänge ja õhtul istusime lõkke ümber, laulsime, mängisime jne. Kui muidu on nüüd igapäevaselt siin umbes 28-30 kraadi, siis laagri ajal meil ilmaga väga ei vedanud + mere ääres oli ikka väga palju jahedam ka kuid laagri teisel päeval oli ilus ilm ning sellel päeval sain seal ka esimest korda Argentiinas olles meres ujumas käidud!! :P

Tagasitulles läksid paljud erinevate bussidega ja mina pidin tagasi Buenos Airesesse sõitma täiesti üksi, ma isegi ei tea miks. Buenos Airese provintsis pidin ootama 1h täiesti üksinda kuni teised sinna jõudsid ning siisaitas mind üks vabatahtlik bussile, e saaksin minna bussiga edasi La Platasse. Enne Buenos Airese bussile minekut ütles üks vabatahtlik, et bussijaama jõudes pean ma minema otse bussijaama sisse, istuma kohvikus ja mitte mingil juhul sealt väljuda ei tohi, sest see lihtsalt ei lõppeks hästi. Kui inimesed saavad aru, et sa kohalik pole, siis sind võidakse lihtsalt paljaks röövida. Bussijaamas liikusid ringi näiteks ka relvastatud korravalvurid. Ühesõnaga koju jõudsin ma umbes 00:00, rääkisin natuke hostvanematega ning läksin otse magama kuna laagris väga palju me ei maganud :D Järgmisel päeval pidin kooli minema kuid kui hostisa mind äratamas käis suutsin ma magama tagasi jääda umbes 2 sekundiga ning kuna hostisa pidi tööle jõudma, siis mina kooli ei jõudnudki :D Kuid enam sellepärast muretsema ei pea, sest kool ju läbi ning 3 kuu pärast alustan 6'ndat klassi, ehk siis Eesti mõistes 12'ndat!!

Aa sellest veel ka, et tädile meeldib mind igalepoole viia ja erinevaid kohti näidata ning ükspäev käisimegi tädi perega  ja mu kahe õega kuskil pargis, ma kahjuks ei mäleta selle nime, aga see oli tõesti väga ilus koht. Istusime seal, jõime matet ning mängisime tädi lastega ning järgmine päev läksime Rio de la Plata äärde. See on laht mille moodustab jõgi Parana ja Uruguay vahel, ehk siis teisel pool seda lahte ( mis on 290km lai) on Uruguay. See koht ise väga ilus ei ole aga väga mõnus oli seal istuda ning pikniku pidada. Hiljem sõitsime ka natukene seal linnas ringi, kuid nagu ma ütlesin, siis see koht ise väga ilus just pole ning kohas kus tegelikult oleks pidanud olema rand, seda polnud, sest vesi oli nii palju tõusnud, et kogu rand oli vee all.

Ma ei oskagi nagu rohkem midagi asjalikku siia kirjutada :D vähemalt teate nüüd, et ma endiselt täitsa elus ja kõik on väga hästi!

Järgmise korrani,
Besos!

52. lennu ühispilt

La Plata linn

Pilt pargist, mille nime ma ei mäleta :D

Klassiõe sugulase lõpupidu (teemaks oli McDonald's)

Rio de La Plata, õe ja täditüdtrega (kohas kus tegelt peaks olema rand)

Kool Argentiinas

Heiheii!

Kuna mulle öeldi, et ma pole koolist põhimõtteliselt midagi kirjutanud (ilmselt sellepärast, et see tundub minujaoks juba täiesti tavaline), siis otsustasin selle jaoks täiesti eraldi postituse teha ning kirja panna kõik erinevused, mis ma leidsin, võrreldes siinset kooli Eesti kooliga.

Ma käin koolis nimega San Cayetano, 5'ndas klassis (ehk siis Eesti mõistes 11'nes klass), mis on humanitaar kallakuga.

1) Siin on peaaegu igas koolis kohustuslik koolivorm (blogi esimeses postituses oli ka pilt sellest),mis on Eestis pigem haruldane, kui kuskil koolis on koolivorm. Minuarust on see koolivormi kandmine üli mugav, sest reaalselt nii palju aega jääb hommikul üle tänu sellele, et ei veeda poolt tundi kapi ees seistes riideid valides...

2) Koolis vahetavad klassi õpetajad, mitte õpilased. Väga harjumatu on kogu aeg ühes ja samas klassis istuda. 

3) Hindeid saadakse 1'st-10'ni (10 on kõige parem)

4) Kõigil on iga päev 5 tundi, mis tähendab seda, et kool lõppeb iga päev 12:50 väljaarvatud siis, kui on kehalise kasvatuse tunnid. Selleks on klassis tüdrukud jaotatud kahte gruppi, ühel grupil on kehaline esmaspäeviti ja reedeti ning teisel grupil ehk siis ka minul, on kehaline teisipäeviti ja neljapäeviti. Pärast 5'nda tunni lõppu on kehaliseni aega 40 min (meie grupil on väga vedanud selle ajaga, sest teistel on kehalised vahepeal isegi alles poole 4 aeg).  Kehalise tunnid on võrreldes Eestiga üli kerged. Tüdrukud ei viitsi tavaliselt isegi näiteks juukseid keka tunniks patsi panna (mis on Eestis, vähemalt minu koolis kohustuslik või muidu enam õpetajaga head suhted pole :D) ning nendel päevadel kui on kehaline, panevad tüdrukud seeliku asemel selga ainult dressipüksid ja kantakse samat kampsunit ja pluusi nagu igapäevaselt. Kehalise tunnis teemegi me terve tund ainult ühte tegevust, nt. mängime ainult võrkpalli või ainult laptuud jne ning pärast kehalise tundi ei ole isegi tunda nagu oleks mingit füüsilist tegevust teinud. Eestis olles ei tahtnud ma pärast kehalise tundi mõeldagi, et pean veel pärast kuskile trenni minema, sest olin sellest juba piisavalt väsinud :D

5) Õpilastel ei ole ei töövihikuid (ainult inglise keele tunnis) ega ka õpikuid, neil on ainult üks paks vihik, kuhu nad saavad lehti juurde lisada ning seal on kõikide ainete vihikud koos. Vihikusse kirjutavad nad ka väga harva. Ehk siis õppimine käib enamjaolt suheldes ning vahepeal peavad nad kodutööna tegema plakateid jne.

6) Selle aja jooksul olen ma näinud neid kirjalikku kontrolltööd tegemas ainult ühe korra ning see oli matemaatikas. Teistes tundides on kontrolltööd suulised.

7) Õpilastel on kontrolltööde hinnete ning puudumiste jaoks eraldi "raamat." Õpetajad kirjutavad sinna raamatusse kontrolltööde hinded ning seejärel peab iga õpilane näitama seda kodus vanematele ning sinna taha peab lapsevanem oma allkirja panema. Sinna raamatusse kirjutatakse ka näiteks siis kui mõni tund millegipärast ära jääb ning siis kirjutatakse põhjus miks see ära jääb ning jällegi on vajalik vanema allkiri. Kui õpilane puudub millegipärast ainult näiteks esimese tunni, siis peab ta ka selle põhjuse kirjutama raamatusse ning taga peab olema vanema allkiri. Kooli sisse astudes andma selle raamatu uksel seisvatele "korrapidajatele" ning koolipäeva lõpus saab selle tagasi. Koolimaja uks pannakse lukku kui tunnid algavad ning avatakse siis, kui tunnid lõppevad! Ehk kui pead mingil põhjusel varem ära minema, siis peab olema see kirjas sinu raamatus ning sind lastakse välja kõrvalolevast väiksest uksest.

8) Õpetajad ja õpilased saavad omavahel väga hästi läbi ning suurem osa ajast suheldakse nendega nagu oma sõpradega, kuid õpilased siiski austavad õpetajaid ja ei hakka neile vastu.

9) Tunnis kõik õpilased räägivad omavahel kõva häälega, mis on Eestile täiesti vastupidine, sest kui koolis julged kasvõi sosistada, siis õpetajad saavad väga vihaseks.

10) Enamus koolid on siin kristlikud (minu kool kaasaarvatud, meie koolil on ka enda kirik ühenduses kooliga) ning igal hommikul enne tundide algust ei lähe me klassi vaid koguneme kooli siseõue, iga klass peab seisma eraldi rivis näoga kiriku poole, kus ka lipuvarras ning loeme koos palvuse, mille lõpus heisatakse lipp.

11) Siin ei ole vaheaegu sügisel ja kevadel jne, on ainul suvevaheaeg (detsember, jaanuar, veebruar), kuid IGA KORD, kui on mõni kalendritähtpäev või mingi väiksemgi põhjus, siis selle puhul jäetakse kool ära ja neid kordi on VÄGA palju. Nad ise ütlevad, et see on sellepärast, et Argentiinlastele ei meeldi töötada vaid neile meeldib pidutseda. (Siin leitakse ALATI põhjus pidutsemiseks)

12) Igal reedel näevad koolis vahetunnid välja sellised, et kooli sisehoovis pannakse käima muusika (kooli seinal on hästi suured kõlarid) ning kõik kogunevad sinna, suhtlevad omavahel ja tantsivad.

Nüüd sain vist kõik erinevused kirja. Postituse lõpus sain ise ka aru kui erinev siinne kool Eesti koolist tegelikult on :D

PS! Palun kirjutage kommentaaridesse, millest te tahaksite kuulda kui ma veel millestki üldse rääkinud pole. Kuna ma siinse eluga juba suhteliselt harjunud, siis mulle tundub kõik juba väga tavaline ning ei oska millestki täpsemalt kirjutada, millest te võibolla rohkem teada tahaksite.

Päikest teile sinna kaugele Eestimaale! :)

Kuu ja 10 päeva

Tsaukii!

Mu eelmisest postitusest on kaua möödas, aga nii raske on leida aega või mõtteid mida siia kirjutada ehk siis üritan nüüd kirja panna kõik mis vahepeal teinud olen.
Laupäeval (5.sept) ütlesid hostvanemad, et teises linnas nimega City Bell, toimub immigrantide festival ehk siis festival kus hästi paljud riigid esindatud ning pakuvad enda rahvussööke jne. Sõitsime siis City Bell'i, kuhu on umbes poole tunni tee, kuna hostvanemad ei teadnud täpselt kuhu minna, siis peatusime, et ühelt jalakäijalt teed küsida. Tuli välja, et hostvanemad olid valesti aru saanud ning sellel päeval oli festivali ametlik avamine ning festival ise hakkas alles järgmine nädal ehk siis sõitsime sama targalt koju tagasi :D Õhtul kutsus vanem õde Valen mind endaga peole kaasa. Läksime tema sõbra juurde, kus pidu toimus ning nad õpetasid mind tantsima nii nagu Argentiinlased pidudel tavaliselt tantsivad ning jällegi küsisid kõik minult, et millised on peod ja inimesed Eestis. Koju jõudsime me alles kell 6 hommikul.
Esmaspäeval käisime jälle City Bellis, seekord onupoja 19'ndal sünnipäeval. See oli esimene kord kui nende juures käisin ning neil on niii suur ja ilus maja. Siin on tavaks ka see, et kui noortel on sünnipäev, siis kutsutakse samal ajal enda juurde nii sugulased kui ka sõbrad. Naljakas on see, et siin on väga vähe inimesi, kes oskavad inglise keelt, aga iga kord kui mina olen seltskonnas, siis järsku üritavad kõik midagi inglise keeles öelda ja tahavad minuga rääkida, isegi kui oskavad inglise keeles öelda ainult nt "I like to eat an apple" :D Suurem osa õhtust mängisime õdede ja isaga piljardit ja kuna jõudsime koju alles natuke enne kella 1'te, siis ei pidanud järgmine päev kooli minema.
Kuna reedel kooli polnud, (siin jääb väga tihti kool ära kuna tähistatakse mingit peaaegu tundmatut kalendritähtpäeva. Argentiinlased ütlevad ise ka, et see on sellepärast, et nad ei viitsi palju tööd teha :D) siis pidas üks mu klassiõdedest sellel päeval oma 17'ndat sünnat. Kuna seal oli palju inimesi, keda ma ei teadnud ja kes mind ei teadnud, siis tuldi istuti minu ümber ringi ja küsiti igast küsimusi nii minu kui ka üleüldse Eesti kohta. Kui Eestis peavad noored oma sünnipäeva õhtuti ja suure peoga, siis siin kogunetakse kasvõi korraks pärast kooli oma sõpradega inimese juurde kellel sünnipäev ning süüakse pitsat ja lihtsalt räägitakse juttu jne. Näiteks selle klassiõe sünna hakkas kell 2 päeval ning kella 8'ks oli see läbi. Pärast sünnat käisime vanavanemate juures pitsat söömas ning tädi mees ja tema parim sõber mängisid kitarri ning laulsid Argentiina rahvalaule. Siin on tavapärane, et isegi vanavanemate juures istutakse kella 2'ni öösel.
Laupäeval (11'ndal) käisime õe ja ta parima sõbrannaga linnas shoppamas ning õhtul läksin Coti ja ta sõbrannadega peole. Siin on alati nii, et enne klubisse minekut istutakse kellegi juures, sätitakse end koos jne ning klubisse minnakse tavaliselt alles 2 aeg. Meie läksime klubisse alles kell pool 5 hommikul (ajal, mil Eestis vist kõik klubid sulgetakse?!) ning koju jõudsime POOL KAHEKSA hommikul. See on uskumatu, kui kaua nad siin klubides jaksavad olla. Koju jõudes jäin kohe magama nii kui pea padjale panin, saime 4h magada ning siis pidime minema vanaisa sünnale City Belli, onu majja. Terve suguvõsa oli seal vist koos ja jälle pärisid kõik minu kohta. Sõime seal asadot (Argentiina grillliha) ning siis sain aru miks kõik seda kiidavad, sest see oli seal õige grilli peal tehtud ja niii hea. Pärast söömist istusime veits keset hoovi ja päevitasime ning pärast seda möödus ülejäänud sünna jälle piljardit mängides.
Teisipäeval (15'ndal) oli jälle ühe klassiõe 17'nes sünnipäev ning läksime sõbrannadega pärast kooli tema juurde, sõime pitsat, jõime matet ning hakkasime õudukat vaatama. Poole filmi pealt läksid teised tüdrukud ära, sest nad pidid bussile jõudma ning meie Camillaga vaatasime filmi edasi (just siis kui oli kõige hirmsam hetk filmis, otsustas Camilla vend meid ehmatada ning pärast seda me enam filmi edasi vaadata ei suutnud :D)
Neljapäeval (17'ndal) käisin ma ema ja isaga rattaga sõitmas, nad ütlesid, et tahavad mulle näidata sellist kohta nagu República de los niños ( eesti keelde otsetõlgituna "lastevabariik" ), see on nagu hästi suur park või vaba-aja veetmise koht, kus on mini- tivoli, rajad sportimiseks, korvpalliväljakud jne. Sõitsime ratastega kokku 7km ning vahepeal jalutasime niisama ning käisime seal ringi. Koju tagasitulles vaatasin telekat kui järsku tuli hostisa kook käes, mille peal oli küünal ning ütles, et täna sai täpselt 1 kuu kui sa oled meie peres olnud. NIII ARMAS!!
Reedel oli koolis mingi kevade tähistamise päev ning kuna ma ei teadnud mis kell see lõppeb ning isa ei teadnud millal mulle järgi peab tulema, siis jäime väiksema õega sellel päeval koolist koju ja saime kaua magada :D 

Laupäeva õhtul ütles Coti, et ta läheb ühe sõbranna juurde ööseks koos teiste sõbrannadega ning küsis kas tahan ka minna. Pool 11 aeg õhtul läksime siis Mei juurde ning olime seal kuuekesi, tegime pitsat ja popkorni ja vaatasime hommikuni filme. Pühapäeval kutsusid nad mind endaga peole (jah, esmaspäeval jäi jälle kool ära, seekord ma ei tea isegi täpset põhjust) aga ma olin liiga väsinud, et minna. Küll jõuab :D
Lisan siia nüüd ka mõned pildid ning kirjutan kui jälle mõtteid on.

Kallid teile sinna Eestisse! :)

NB! Siin üks laul mida siinsetes klubides kogu aeg lastakse. Klubides lastakse ainult sellises stiilis muusikat ning kõik on hispaania keelsed.

Paula sünnipäev :)

Esimene klubiskäik Argentiinas