Kool Argentiinas

Heiheii!

Kuna mulle öeldi, et ma pole koolist põhimõtteliselt midagi kirjutanud (ilmselt sellepärast, et see tundub minujaoks juba täiesti tavaline), siis otsustasin selle jaoks täiesti eraldi postituse teha ning kirja panna kõik erinevused, mis ma leidsin, võrreldes siinset kooli Eesti kooliga.

Ma käin koolis nimega San Cayetano, 5'ndas klassis (ehk siis Eesti mõistes 11'nes klass), mis on humanitaar kallakuga.

1) Siin on peaaegu igas koolis kohustuslik koolivorm (blogi esimeses postituses oli ka pilt sellest),mis on Eestis pigem haruldane, kui kuskil koolis on koolivorm. Minuarust on see koolivormi kandmine üli mugav, sest reaalselt nii palju aega jääb hommikul üle tänu sellele, et ei veeda poolt tundi kapi ees seistes riideid valides...

2) Koolis vahetavad klassi õpetajad, mitte õpilased. Väga harjumatu on kogu aeg ühes ja samas klassis istuda. 

3) Hindeid saadakse 1'st-10'ni (10 on kõige parem)

4) Kõigil on iga päev 5 tundi, mis tähendab seda, et kool lõppeb iga päev 12:50 väljaarvatud siis, kui on kehalise kasvatuse tunnid. Selleks on klassis tüdrukud jaotatud kahte gruppi, ühel grupil on kehaline esmaspäeviti ja reedeti ning teisel grupil ehk siis ka minul, on kehaline teisipäeviti ja neljapäeviti. Pärast 5'nda tunni lõppu on kehaliseni aega 40 min (meie grupil on väga vedanud selle ajaga, sest teistel on kehalised vahepeal isegi alles poole 4 aeg).  Kehalise tunnid on võrreldes Eestiga üli kerged. Tüdrukud ei viitsi tavaliselt isegi näiteks juukseid keka tunniks patsi panna (mis on Eestis, vähemalt minu koolis kohustuslik või muidu enam õpetajaga head suhted pole :D) ning nendel päevadel kui on kehaline, panevad tüdrukud seeliku asemel selga ainult dressipüksid ja kantakse samat kampsunit ja pluusi nagu igapäevaselt. Kehalise tunnis teemegi me terve tund ainult ühte tegevust, nt. mängime ainult võrkpalli või ainult laptuud jne ning pärast kehalise tundi ei ole isegi tunda nagu oleks mingit füüsilist tegevust teinud. Eestis olles ei tahtnud ma pärast kehalise tundi mõeldagi, et pean veel pärast kuskile trenni minema, sest olin sellest juba piisavalt väsinud :D

5) Õpilastel ei ole ei töövihikuid (ainult inglise keele tunnis) ega ka õpikuid, neil on ainult üks paks vihik, kuhu nad saavad lehti juurde lisada ning seal on kõikide ainete vihikud koos. Vihikusse kirjutavad nad ka väga harva. Ehk siis õppimine käib enamjaolt suheldes ning vahepeal peavad nad kodutööna tegema plakateid jne.

6) Selle aja jooksul olen ma näinud neid kirjalikku kontrolltööd tegemas ainult ühe korra ning see oli matemaatikas. Teistes tundides on kontrolltööd suulised.

7) Õpilastel on kontrolltööde hinnete ning puudumiste jaoks eraldi "raamat." Õpetajad kirjutavad sinna raamatusse kontrolltööde hinded ning seejärel peab iga õpilane näitama seda kodus vanematele ning sinna taha peab lapsevanem oma allkirja panema. Sinna raamatusse kirjutatakse ka näiteks siis kui mõni tund millegipärast ära jääb ning siis kirjutatakse põhjus miks see ära jääb ning jällegi on vajalik vanema allkiri. Kui õpilane puudub millegipärast ainult näiteks esimese tunni, siis peab ta ka selle põhjuse kirjutama raamatusse ning taga peab olema vanema allkiri. Kooli sisse astudes andma selle raamatu uksel seisvatele "korrapidajatele" ning koolipäeva lõpus saab selle tagasi. Koolimaja uks pannakse lukku kui tunnid algavad ning avatakse siis, kui tunnid lõppevad! Ehk kui pead mingil põhjusel varem ära minema, siis peab olema see kirjas sinu raamatus ning sind lastakse välja kõrvalolevast väiksest uksest.

8) Õpetajad ja õpilased saavad omavahel väga hästi läbi ning suurem osa ajast suheldakse nendega nagu oma sõpradega, kuid õpilased siiski austavad õpetajaid ja ei hakka neile vastu.

9) Tunnis kõik õpilased räägivad omavahel kõva häälega, mis on Eestile täiesti vastupidine, sest kui koolis julged kasvõi sosistada, siis õpetajad saavad väga vihaseks.

10) Enamus koolid on siin kristlikud (minu kool kaasaarvatud, meie koolil on ka enda kirik ühenduses kooliga) ning igal hommikul enne tundide algust ei lähe me klassi vaid koguneme kooli siseõue, iga klass peab seisma eraldi rivis näoga kiriku poole, kus ka lipuvarras ning loeme koos palvuse, mille lõpus heisatakse lipp.

11) Siin ei ole vaheaegu sügisel ja kevadel jne, on ainul suvevaheaeg (detsember, jaanuar, veebruar), kuid IGA KORD, kui on mõni kalendritähtpäev või mingi väiksemgi põhjus, siis selle puhul jäetakse kool ära ja neid kordi on VÄGA palju. Nad ise ütlevad, et see on sellepärast, et Argentiinlastele ei meeldi töötada vaid neile meeldib pidutseda. (Siin leitakse ALATI põhjus pidutsemiseks)

12) Igal reedel näevad koolis vahetunnid välja sellised, et kooli sisehoovis pannakse käima muusika (kooli seinal on hästi suured kõlarid) ning kõik kogunevad sinna, suhtlevad omavahel ja tantsivad.

Nüüd sain vist kõik erinevused kirja. Postituse lõpus sain ise ka aru kui erinev siinne kool Eesti koolist tegelikult on :D

PS! Palun kirjutage kommentaaridesse, millest te tahaksite kuulda kui ma veel millestki üldse rääkinud pole. Kuna ma siinse eluga juba suhteliselt harjunud, siis mulle tundub kõik juba väga tavaline ning ei oska millestki täpsemalt kirjutada, millest te võibolla rohkem teada tahaksite.

Päikest teile sinna kaugele Eestimaale! :)

Kuu ja 10 päeva

Tsaukii!

Mu eelmisest postitusest on kaua möödas, aga nii raske on leida aega või mõtteid mida siia kirjutada ehk siis üritan nüüd kirja panna kõik mis vahepeal teinud olen.
Laupäeval (5.sept) ütlesid hostvanemad, et teises linnas nimega City Bell, toimub immigrantide festival ehk siis festival kus hästi paljud riigid esindatud ning pakuvad enda rahvussööke jne. Sõitsime siis City Bell'i, kuhu on umbes poole tunni tee, kuna hostvanemad ei teadnud täpselt kuhu minna, siis peatusime, et ühelt jalakäijalt teed küsida. Tuli välja, et hostvanemad olid valesti aru saanud ning sellel päeval oli festivali ametlik avamine ning festival ise hakkas alles järgmine nädal ehk siis sõitsime sama targalt koju tagasi :D Õhtul kutsus vanem õde Valen mind endaga peole kaasa. Läksime tema sõbra juurde, kus pidu toimus ning nad õpetasid mind tantsima nii nagu Argentiinlased pidudel tavaliselt tantsivad ning jällegi küsisid kõik minult, et millised on peod ja inimesed Eestis. Koju jõudsime me alles kell 6 hommikul.
Esmaspäeval käisime jälle City Bellis, seekord onupoja 19'ndal sünnipäeval. See oli esimene kord kui nende juures käisin ning neil on niii suur ja ilus maja. Siin on tavaks ka see, et kui noortel on sünnipäev, siis kutsutakse samal ajal enda juurde nii sugulased kui ka sõbrad. Naljakas on see, et siin on väga vähe inimesi, kes oskavad inglise keelt, aga iga kord kui mina olen seltskonnas, siis järsku üritavad kõik midagi inglise keeles öelda ja tahavad minuga rääkida, isegi kui oskavad inglise keeles öelda ainult nt "I like to eat an apple" :D Suurem osa õhtust mängisime õdede ja isaga piljardit ja kuna jõudsime koju alles natuke enne kella 1'te, siis ei pidanud järgmine päev kooli minema.
Kuna reedel kooli polnud, (siin jääb väga tihti kool ära kuna tähistatakse mingit peaaegu tundmatut kalendritähtpäeva. Argentiinlased ütlevad ise ka, et see on sellepärast, et nad ei viitsi palju tööd teha :D) siis pidas üks mu klassiõdedest sellel päeval oma 17'ndat sünnat. Kuna seal oli palju inimesi, keda ma ei teadnud ja kes mind ei teadnud, siis tuldi istuti minu ümber ringi ja küsiti igast küsimusi nii minu kui ka üleüldse Eesti kohta. Kui Eestis peavad noored oma sünnipäeva õhtuti ja suure peoga, siis siin kogunetakse kasvõi korraks pärast kooli oma sõpradega inimese juurde kellel sünnipäev ning süüakse pitsat ja lihtsalt räägitakse juttu jne. Näiteks selle klassiõe sünna hakkas kell 2 päeval ning kella 8'ks oli see läbi. Pärast sünnat käisime vanavanemate juures pitsat söömas ning tädi mees ja tema parim sõber mängisid kitarri ning laulsid Argentiina rahvalaule. Siin on tavapärane, et isegi vanavanemate juures istutakse kella 2'ni öösel.
Laupäeval (11'ndal) käisime õe ja ta parima sõbrannaga linnas shoppamas ning õhtul läksin Coti ja ta sõbrannadega peole. Siin on alati nii, et enne klubisse minekut istutakse kellegi juures, sätitakse end koos jne ning klubisse minnakse tavaliselt alles 2 aeg. Meie läksime klubisse alles kell pool 5 hommikul (ajal, mil Eestis vist kõik klubid sulgetakse?!) ning koju jõudsime POOL KAHEKSA hommikul. See on uskumatu, kui kaua nad siin klubides jaksavad olla. Koju jõudes jäin kohe magama nii kui pea padjale panin, saime 4h magada ning siis pidime minema vanaisa sünnale City Belli, onu majja. Terve suguvõsa oli seal vist koos ja jälle pärisid kõik minu kohta. Sõime seal asadot (Argentiina grillliha) ning siis sain aru miks kõik seda kiidavad, sest see oli seal õige grilli peal tehtud ja niii hea. Pärast söömist istusime veits keset hoovi ja päevitasime ning pärast seda möödus ülejäänud sünna jälle piljardit mängides.
Teisipäeval (15'ndal) oli jälle ühe klassiõe 17'nes sünnipäev ning läksime sõbrannadega pärast kooli tema juurde, sõime pitsat, jõime matet ning hakkasime õudukat vaatama. Poole filmi pealt läksid teised tüdrukud ära, sest nad pidid bussile jõudma ning meie Camillaga vaatasime filmi edasi (just siis kui oli kõige hirmsam hetk filmis, otsustas Camilla vend meid ehmatada ning pärast seda me enam filmi edasi vaadata ei suutnud :D)
Neljapäeval (17'ndal) käisin ma ema ja isaga rattaga sõitmas, nad ütlesid, et tahavad mulle näidata sellist kohta nagu República de los niños ( eesti keelde otsetõlgituna "lastevabariik" ), see on nagu hästi suur park või vaba-aja veetmise koht, kus on mini- tivoli, rajad sportimiseks, korvpalliväljakud jne. Sõitsime ratastega kokku 7km ning vahepeal jalutasime niisama ning käisime seal ringi. Koju tagasitulles vaatasin telekat kui järsku tuli hostisa kook käes, mille peal oli küünal ning ütles, et täna sai täpselt 1 kuu kui sa oled meie peres olnud. NIII ARMAS!!
Reedel oli koolis mingi kevade tähistamise päev ning kuna ma ei teadnud mis kell see lõppeb ning isa ei teadnud millal mulle järgi peab tulema, siis jäime väiksema õega sellel päeval koolist koju ja saime kaua magada :D 

Laupäeva õhtul ütles Coti, et ta läheb ühe sõbranna juurde ööseks koos teiste sõbrannadega ning küsis kas tahan ka minna. Pool 11 aeg õhtul läksime siis Mei juurde ning olime seal kuuekesi, tegime pitsat ja popkorni ja vaatasime hommikuni filme. Pühapäeval kutsusid nad mind endaga peole (jah, esmaspäeval jäi jälle kool ära, seekord ma ei tea isegi täpset põhjust) aga ma olin liiga väsinud, et minna. Küll jõuab :D
Lisan siia nüüd ka mõned pildid ning kirjutan kui jälle mõtteid on.

Kallid teile sinna Eestisse! :)

NB! Siin üks laul mida siinsetes klubides kogu aeg lastakse. Klubides lastakse ainult sellises stiilis muusikat ning kõik on hispaania keelsed.

Paula sünnipäev :)

Esimene klubiskäik Argentiinas

3 nädalat Argentiinas

Heii! 

Enne oma vahetusaasta algust ütlesin kõigile kuidas ma mitte mingil juhul blogi pidama ei hakka, sest tean, et ma ei saaks sellega hakkama. Täna olen ma Argentiinas olnud täpselt 3 nädalat ning otsustasin, et pean seda siiski tegema kuna väga raske on kõigile rääkida algusest peale kuidas mul siin läheb või mida kõike ma teinud olen. Okei, igatahes, ma alustan nüüd täitsa algusest.

Minu reis Argentiinasse algas 13'ndal augustil kell 18.10, kui Tallinna lennujaamast väljus minu (ja veel kahe teise vahetusõpilase Eliise ja Silvia) lend. Kokku oli meil 3 lendu (Tallinn-Stockholm, Stockholm-Pariis, Pariis-Buenos Aires). Jõudsin Argentiinasse, täpsemalt Buenos Airesesse 14'ndal augustil (reedel) ning lennujaamas olid meil vastas Argentiina YFU vabatahtlikud, kellega läksime edasi Buenos Aireses asuvasse koolimajja, kus toimus meie 3 päevane aastaalguse "laager".  Laagris olid kõik vahetusõpilased üle maailma, kes otsustasid oma aasta veeta Argentiinas (ehk siis u 68 õpilast kui ma ei eksi). Nende kolme päeva jooksul mängisime me laagris mänge, et omavahel paremini tuttavaks saada, tutvustati pisut Argentiina kultuuri jnejne. Laagris olles oli selline tunne, et pole nagu enam Eestis, aga Argentiinas ka veel nagu poleks. Ühesõnaga ma ootasin täiega, et saaks juba lõpuks lihtsalt perre. 

Esmaspäeval kella 9'ks hommikul pidin ma valmis olema, sest minu hostpere tuli mulle laagrisse järgi. Nii ma siis seisin seal ja ootasin oma peret, kuni lõpuks nad tulid. Minu hostperes on 49-aastane isa David, 47-aastane ema Laura, 19-aastane õde Valentina, 17-aastane õde Constanza ning 12-aastane õde Guadalupe (edaspidi kasutan hüüdnimesid Davo, Valen, Coti, Guadi). Üli imelik oli alguses, ei teadnud kuidas reageerida või mida teha, nad tulid kallistasid-musitasid mind ja andsid hästi suure ja ilusa lillekimbu. Nüüdseks ma sellega täitsa harjunud, et nii kellegagi kohtudes, kui ka ära minnes, tehakse alati kõigile üks "põsemusi".Coti mulle vastu ei tulnud, sest ta käib koolis viimases klassis ning neil oli sellel ajal lõpureis. Igatahes, sõitsin oma hostperega koju (La Platasse, u 1,5h Buenos Airesest) Nad elavad oma majas ning neil on ka pisike hoov. Tuppa jõudes viisin asjad enda tuppa (jagan tuba Cotiga), mul lasti natuke rahulikult olla ning siis läksime vanavanemate juurde sööma. Ehk siis mind tutvustati kohe poolele suguvõsale. Mind võeti väga soojalt vastu, kuigi sellel hetkel oskasin hispaania keeles öelda ainult "Hola!" :D (Coti ja Valen räägivad väga hästi inglise keelt). Koju tagasi jõudes pani mu hostpere minu jaoks igale asjale toas pisikesed märkmepaberid hispaaniakeelsete sõnadega, et kiiremini õpiksin.

Esimestel päevadel ma väga midagi ei teinud, magasin päevad läbi, sest teised käisid tööl ja koolis ning ma olin üksinda kodus. Laupäeval (22. august) käisin mina ja üks teine vahetusõpilane kes elab samuti La Platas, Yfu vabatahtlikega La Plata katedraalis ning pärast seda läksime ühe vabatahtliku (Cristopher'i) korterisse empanadasid (natuke mingeid singi-juustu pirukaid meenutavad asjad) tegema ning pannkooke Dulce de Lechega (nagu kondenspiim, aga pruuni värvi ja seda kasutatakse absoluutselt igas magustoidus ja ma täiega armastan seda) sööma. Kui ma sinna korterisse sisse astusin nägin seinal maali Eesti lipust. Tuli välja, et selle kuti ema on eestlane. Cristopher ise eesti keelt ei osanud, ainult paari sõna.

Pühap käisime jälle vanavanemate juures õhtust söömas. 24'ndal pidin ma hakkama koolis käima, aga kuna suutsin vahepeal haigeks jääda ja mul kogu aeg paha olla oli ja ulme köha, siis läksin kooli teisipäeval. Käin koolis nimega San Cayetano, klassis 5Ah, Eesti mõistes see siis nagu 11 klass, aga kuna nemad alustavad kooli märtsi alguses, siis nad lõpetavad kooli varem kui meie, ehk siis käin ühes klassis endast aasta noorematega. Suunaks valisin Social Science, sest see oli nendest kõige mõistlikum. Klassikaaslased võtsid mind täiega hästi vastu ja kõik küsisid küsimusi Eesti kohta ja tahtsid, et neile midagi eesti keeles õpetaksin. Ja nendel kes varem vahetusaastal on käinud, oli täiesti õigus, ning koolis olles oli tunne nagu oleksin mingi vaatamisväärsus, pooled kooli õpilased tulid vahetunni ajal meie klassi, et mind näha. Nüüd õnneks nad maha rahunenud. Koolis ma midagi tundides aru ei saa ja sellepärast on seal veits tüütu istuda ja lihtsalt lakke vahtida. Kui Eestis pannakse hindeid 1'st-5'ni, siis siin pannakse hindeid 1'st-10'ni. Aa ja täna sain ma inka tunnis esimese hinde, mis oli 10! :D

Reedel (28'ndal) tuli vanaisa mulle kooli järgi ning läksin nende juurde, et aidata tädil järgmisel päeval toimuvaks sünnipäevals küpsetada (tädi oma mehe ja kahe lapsega elavad vanaema ja vanaisaga koos). Järgmisel päeval (29'ndal) oli siis tädipoja sünna, ta sai 1 aastaseks ja terve suguvõsa tuli sinna kokku, ehk siis ma tutvusin jälle hästi paljude uute inimestega. Pärast seda pidin vanema õega esimest korda siin oleku ajal peole minema, aga kuna ma olin niii väsinud, siis jäi lihtsalt kogemata magama ja ei jõudnud sinna...ta ütles, et see laupäev pean kindlasti minema. Pühapäeval olin perega kodus ja üritasin uusi sõnu hispaania keeles õppida.

Sellel esmaspäeval (31'sel) käisin ma oma elu esimeses jalka trennis, mulle täitsa meeldis see ja nüüd plaaningi seal käima hakata. Ja seal ei suutnud ära imestada kui sõbralikud ja soojad inimesed Argentiinlased ikka on. Terve ülejäänud nädala käisin koolis, seega midagi väga põnevat ei toimunud ning täna (4.sept), käisime me La Plata kesklinnas söömas, kõik peale Coti, sest ta jäi täna sõbranna juurde. 

 PS. ma saan iga päevaga aina rohkem aru, kui väga mul selle hostperega vedanud on!! 

Meie koolivorm

La Plata katedraal

Plakat mille mu hostpere mulle tegi :*

Viimased hetked Eestis

Tänane õhtusöök