Yfu keskkaasta seminar ja Jõulud

Heiheiii!

Kuna vahepeal pole jõulude ja kõige selle tõttu aega olnud kirjutamiseks, aga tahtsin enne uut aastat veel viimase postituse teha, siis otsustasin YFU keskkaasta seminari, jõulud ja kõik selle vahepeal oleva ühte postitusse panna.

Minu hostõde Coti lõpetas vahepeal keskkooli ning 9'ndal detsembril oli tema cena de egresados ehk keskkooli lõpetamine, mille puhul oli pidulik 3-käiguline õhtusöök terve klassiga ja õpilaste pereliikmetega. See toimus casa Frawens'is, mis on minuarust väga ilus koht ning kus toimuvad enamus lõpupidusid. Seal on kõik lõpetajad pidulikes kleitides ja ülikondades, nagu Eestis lõpuaktusel. Saalis on lauad, mis on lõpetajate poolt paika pandud kus keegi istub ning iga lõpetaja perele on selleks eraldi laud. Enne õhtusööki, kui kõik oma laua taga istuvad, sisenevad lõpetajad muusika saatel ja siis on hetk nende pildistamiseks. Siis näidati suurtel ekraanidel pilte lõpetajatest, kui nad väiksed olid. Pärast seda oli õhtusöök. Kui õhtusöök söödud oli ja lõpetajatega pildid tehtud, siis järgnes seal sellele pidu ning kella 2 aeg tuli sinna esinema ka bänd. Kogu see lõpetamise asi on siin nii erinev võrreldes Eesti lõpetamistega.

Aga nagu teile võibolla tundub, siis ma ei käi siin ainult kuskil suurtel pidudel ja üritustel. Teen ikka väga palju teisi asju ka. Ehk siis mulle täiega meeldib, et mu hostvanemad nii sportlikud on!! Iga kord kui hostisa näiteks jooksma või ratast sõitma läheb siis kutsub mind kaasa ja kui vastan "ei", siis tunnen end alati nii halvasti, et end ei liiguta, ehk siis sunnin end väga tihti kaasa minema. Aga nüüd kui siin on igapäevaselt umbes 30 kraadi, siis hetkel väga ei kutsu välja sporti tegema. Ükspäev kui hostisa küsis, kas tahan ratast sõitma minna, päeval kui oli 30 kraadi, siis mõtlesin, et mis seal ikka, see kuumus ei saa ju nii hull olla...eksisin. Sellel päeval sõitsime me 50km!!! See on minu jaoks ikka üli palju, arvestades sellega, et väljas oli 30 kraadine kuumus ja ma väga mingi rattasportlane pole. Aga no proovin siin teha nii palju erinevaid ja uusi asju kui võimalik. Kuna hostvanemad on facebookis erinevates ratturite gruppides, kes käivadki koos ratast sõitmas, lähevad kuskile kindlasse sihtkohta, sinna jõudes puhatakse natuke, juuakse matet ning siis sõidetakse tagasi. Seekord sõitsime teise linna ning sihtkohaks oli mingisugune koht, kus on puu, mis on nende sõnade järgi tähtis ja üks imelikuimaid ja suuremaid puid lihtsalt keset metsa. Hostisa küsis mult terve tee tagasi sõites kogu aeg kas ikka jaksan ja oli täiega mures, sest ta ise arvas, et see maximum 30km :D

18'ndal detsembril oli mu hostisa sünnipäev ning täpselt sellel päeval pidin mina minema teise linna nimega Lujan, sest 18-20dets toimus YFU keskkaasta seminar (Yfu poolt korraldatud aastaalguse, keskkaasta ning aastalõpu seminarid on kohustuslikud) Nõme ainult, et see täpselt hostisa sünnipäeval oli, aga mis teha. Aga üks asi mis mind iga kord täiega õnnelikuks teeb on see, et teine eestlane, Eliise elab minuga samas provintsis ja tänu sellele on tema ka nendes laagrites. Ühesõnaga, läksin siis bussiga Lujanisse ning olin alguses väga närvis, sest ei teadnud kus maha pean minema. Aga seal oli ääretult tore bussijuht, kes üks peatus enne minu peatust mu bussi alla korrusele enda kõrvale istuma kutsus ning see pool tundi minuga juttu rääkis. Muide ta ütles mulle, et selle aja kohta, mis siin olen olnud, räägin väga hästi juba hispaania keelt!! Kuigi ma ise nii ei arva, siis see tegi küll tuju väga heaks :) Ühesõnaga jõudsin lõpuks kohta, kus laager toimus ja see oli koht linnas väljas, üli ilus koht, suur plats kus oli umbes 9 pisikest maja (seal sees oli köök, suurtuba + siis magamiskohad) ning hoovis oli bassein ning võrkpalli ja jalgpalli väljak. Selles laagris olid kõik Buenos Airese provintsi või selle lähedal asuvate provintside õpilased. Laager oligi siis põhimõtteliselt sellepärast, et rääkida oma muredest/probleemidest mis selle ajaga tekkinud on, keele arengust jnejne. Selleks olid siis erinevad mängud ja tegevused. Viimasel õhtul pidime laagris olevad poisid (Neid oli 4) riietama naisteks ja meigi tegema ning siis pidid nad nagu modellid moelaval kõndima ja tantsima :D Ja no nagu teada, siis kõik yfukad on peast soojad (seda muidugi heas mõttes) ning saime kõhud kõveras naerda :D Sellel ööl olime mina, üks Soome tüdruk ning 4 kutti kella 4'ni üleval ning mängisime kaarte, mis sest, et järgmisel hommikul oli äratus kell 8:30. Kõige raskem nende laagrite puhul on see, et igakord kui saame jälle kõigiga natuke lähedasemaks, siis peame jälle lahku minema.

Pärast laagrit pidid kaheks ööks ehk siis 20-22dets minujuurde tulema 2 vahetusõpilast. Ehk siis Saaga (Soomest) ja Ming (Taist) tulid Lujanist koos minuga La Platasse. 21'sel läksime jälle kõik koos selle laagri seltskonnaga Buenos Airesesse. Pidasime pargis pikniku ning pärast seda läksime telemajja salvestusele. Nimelt üks YFU Argentiina vabatahtlik sai meid ühe saate salvestusele. Programmis nimega Una tarde qualquiera. See on vestlussaade kus räägitakse erinevatest teemadest ning kes tahab, võib märku anda ja kaasa rääkida. Aga see on selline lõbus saade, mitte mingi tõsine arutlussaade. Pärast salvestust läksime me kõik koos ühte pitsakohta sööma. 
Pärast seda pidime tagasi minu koju, La Platasse tulema, Buenos Airesest on see bussiga umbes 1h sõitu, autoga 40min. Täiega raske oli seekord Buenos Airesest ära minna, sest ma olin nii kurb, et jälle Eliiset nii pikka aega ei näe. Aga läksime siis mina, Ming, Saaga ja üks vabatahtlik bussijaama, jõudsime sinna kella 12 aeg ning pidime bussijaamas bussi ootama 1,5h ehk siis jõudsime koju alles kell 3 öösel!! Aga nagu enne siia tulekut meile öeldi, peame me harjuma sellega, et siin ei ole need asjad nii organiseeritud kui Eestis. Ma tundsin ainult oma hostvanematele väga kaasa, sest nemad ju pidid meile bussijaama järgi tulema ning järgmisel päeval oli tööpäev. Tänu sellele magasid nad järgmisel päeval sisse ja jäid mõlemad tööle hiljaks...Ups :D Ming ja Saaga pidid järgmisel päeval bussile minema, et koju sõita. Ja mina magasin reaalselt terve päeva maha ning ärkasin alles 15:30 :D vähemalt sain 3 päeva eest välja puhatud. Õhtul läksime me Cotiga Ro lõpupeole, 23'ndal oli Camila (mu klassiõde) 17'nes sünnipäev kuhu ma kutsutud olin ning 24'ndal olidki juba jõulud!!

24'ndal ärgates ma ei saanud alguses arugi, et kuidagi eriline päev peaks olema. Siin ilmselgelt ei saagi mingisugust jõulutunnet olla kui väljas on igapäevaselt 30 kraadi. Siin on nendel traditsiooniks, et Jõuluõhtul peab olema kõigil jalas uhiuus aluspesu, ehk siis igal aastal ostab vanaema kõikidele pere naistele roosa aluspesu ja meestele valged bokserid (värvideks alati kas roosa, valge või tumesinine) :D Õhtul siis läksime me vanavanemate ja tädi majja, kus oli meie pere, vanavanemad, tädi pere ning onu pere. Sõime kõik koos õhtusööki ning siis tuli jõuluvana :D Vanaema hüüdis kõigile järsku, et ta kuulis midagi ning et peaksime välja vaatama minema, kas see on jõuluvana. Niisiis läksime kõik välja ja katusel oli jõuluvana ning libistas sealt alla suured kingikotid. Läksime tuppa tagasi ning asusime kingitusi jagama. Mina sain 2 käevõru, pluusi ning lühikesed püksid.
Imelik on ka minujaoks see, et jõuluõhtul on väga tavaline, et noored lähevad välja pidutsema. Niisiis läksimegi umbes kella 2 aeg õega ta sõbra juurde, kus oli väike istumine. Istusime seal umbes kella 6'ni ning siis läksid meil kõhud tühjaks ning läksime hommikust sööma kuskile pisikesse burksi kohta. Koju jõudsime pool 8 hommikul.. Ma olen juba täitsa harjunud sellega, et väga palju magada ei saa.

26'ndal oli mu hostemal sünnipäev ning õhtul tulid ka külalised. Otsustasin, et teen emale sünnipäevaks mingi eestipärase magustoidu. Ehk siis tegin küpsisetordi ning avastasin, et siin on väga raske isegi sellise asja jaoks koostisaineid leida, sest siin on kõik niii erinev. Aga mu hostvanematele õnneks väga meeldis see ning tuli välja enam vähem sama nagu Eestis.

Nüüd ongi juba kätte jõudnud aasta 2015 viimane päev ja teen oma selle aasta viimase postituse. 

PS! Ma ei saa aru kuidas aeg nii kiiresti läheb. Mulle ei tundu üldse nagu oleksin juba 4 ja pool kuud siin olnud.

Kuni järgmise postituseni juba aastal 2016!!

Seniks aga musid-kallid-paid ja ilusat aasta lõppu teile sõbrad,
Teie Iida :))

Minu jõulukingid

Meie pisike jõulupuu

Elus ja terve

Üle pika pika aja...


Hola amigos! Ma olen tõesti kõige halvem blogikirjutaja üldse :D aga lõpuks ometi üritan siia lühidalt kirjutada, mis selle aja jooksul toimunud on.
Meil lähevad siin ilmad iga päevaga aina soojemaks, lõpuks ometi suvi! Kuigi on detsembri kuu ja varsti jõulud siis mingit jõulutunnet siin sellise soojaga küll tekkida ei saa :D

Alustan siis sellest, et täna, 1.detsembril algas meil suvevaheaeg!! 3 kuud saan seda kõike siin veel rohkem nautida ja rohkem asju teha. Koolides on siin traditsiooniks see, et kui lõpetad 5'ndat klassi, siis viimasel koolipäeval (see oli juba neljapäeval, 26'ndal novembril) pärast tundide lõppu korraldatakse siin suur kilombo. Ma ausalt ei oska seda sõna tõlkida, aga põhimõtteliselt koolist väljudes kogunevad kõik selle lennu inimese kokku, kõnnivad mööda tänavat lauldes oma lennu laule, lasevad tossupomme, pritsivad üksteist vahupihustitega (ma ausaltöeldes ei tea kas selline sõna eesti keeles eksisteerib :D), viskavad õhku igasuguseid lindikesi ja paberitükke jnejne. Postituse lõpus on ka sellest paar pilti ning siin video link sellest, (https://www.youtube.com/watch?v=iMmB6auI3h8) mis sellel päeval pärast tundide lõppu toimus :D 

Siin on traditsiooniks ka see, et kui lõpetatakse keskkool, ehk siis 6's klass, siis on alati lõpupidu mis korraldatakse klubis ning iga klass mõtleb välja peo teema, ning lõpetajad peavad riietuma vastavalt sellele. Tavaliselt on see siis kas kolmapäeviti või neljapäeviti, sest sellejaoks broneeritakse terve klubi ning nädalavahetustel seda teha ei saa kuna siis toimuvad seal klubi enda poolt korraldatud peod. Siis on veel nö teine lõpupidu kus alguses on pidulik lõpuõhtusöök,  kuhu kutsutakse vanemad, vanavanemad jne. Õhtusöök lõppeb umbes 00:00 ning pärast seda on järjekordselt pidu kuhu võivad ka minna lõpetaja sõbrad, kes on varasemalt öelnud, et lähevad ning kes on nimekirjas. Mina olen siiani käinud kahel lõpupeol, üks oli mu õe oma (teema oli tsirkus) ning teine oli ühe mu klassiõe sugulase lõpupidu.
Muide, esimest korda elus tähistasin ka Halloweeni. Ehk siis läksime õe ja sõbrannadega nende sõbranna juurde kostüümipeole. Mina riietusin nagu naispoksija, sest mul endal kostüümi kuskilt võtta ei olnud ning vanemal õel oli see olemas (kahjuks mul sellest pilte pole). Pidu toimus selle tüdruku koduhoovis, mis oli üülii suur, kuid kuna sellel õhtul oli päris külm ja me olime kõik kas lühikeste pükste või seelikuga siis kaua me seal ei olnud ning läksime edasi bolichesse = klubi, või nagu nad ise ütlevad, koht kus tantsida saab :D

27-29 november toimus meil YFU laager, läksime teise linna nimega Mar del Tuyu, mis on siis mere äärne linn. Sinna läksime kõik koos Buenos Airesest ning selleks pidin ma kella poole 6 aeg hommikul ärkama, sest pool 8 pidin olema seal ning kuna õues oli väga hull torm, siis pidime minema varem, et kindlasti õigel ajal kohal olla. Buenos Airesest oli see bussiga umbes 5h sõitu. Laager toimus siis Buenos Airese provintsis elavatele vahetusõpilastele, kes võisid kaasa kutsuda ka näiteks oma hostõe/venna ning tulla võisid ka vahetusaastale minna plaanivad inimesed. Kokku oli meid seal vist 23?? koos vabatahtlikega. Vahetusõpilasi oli seal Türgist, Taist, Saksamaalt, Austriast, Lätist ja Hollandist. Laagris oli ka teine Eesti tüdruk Eliise ja no te ei kujuta ette kui hea oli üle pika aja rääkida kellegagi näost näkku eesti keelt!! Laagris pidime omavahel suhtlema muidu ainult hispaania keeles. Mängisime seal erinevaid mänge ja õhtul istusime lõkke ümber, laulsime, mängisime jne. Kui muidu on nüüd igapäevaselt siin umbes 28-30 kraadi, siis laagri ajal meil ilmaga väga ei vedanud + mere ääres oli ikka väga palju jahedam ka kuid laagri teisel päeval oli ilus ilm ning sellel päeval sain seal ka esimest korda Argentiinas olles meres ujumas käidud!! :P

Tagasitulles läksid paljud erinevate bussidega ja mina pidin tagasi Buenos Airesesse sõitma täiesti üksi, ma isegi ei tea miks. Buenos Airese provintsis pidin ootama 1h täiesti üksinda kuni teised sinna jõudsid ning siisaitas mind üks vabatahtlik bussile, e saaksin minna bussiga edasi La Platasse. Enne Buenos Airese bussile minekut ütles üks vabatahtlik, et bussijaama jõudes pean ma minema otse bussijaama sisse, istuma kohvikus ja mitte mingil juhul sealt väljuda ei tohi, sest see lihtsalt ei lõppeks hästi. Kui inimesed saavad aru, et sa kohalik pole, siis sind võidakse lihtsalt paljaks röövida. Bussijaamas liikusid ringi näiteks ka relvastatud korravalvurid. Ühesõnaga koju jõudsin ma umbes 00:00, rääkisin natuke hostvanematega ning läksin otse magama kuna laagris väga palju me ei maganud :D Järgmisel päeval pidin kooli minema kuid kui hostisa mind äratamas käis suutsin ma magama tagasi jääda umbes 2 sekundiga ning kuna hostisa pidi tööle jõudma, siis mina kooli ei jõudnudki :D Kuid enam sellepärast muretsema ei pea, sest kool ju läbi ning 3 kuu pärast alustan 6'ndat klassi, ehk siis Eesti mõistes 12'ndat!!

Aa sellest veel ka, et tädile meeldib mind igalepoole viia ja erinevaid kohti näidata ning ükspäev käisimegi tädi perega  ja mu kahe õega kuskil pargis, ma kahjuks ei mäleta selle nime, aga see oli tõesti väga ilus koht. Istusime seal, jõime matet ning mängisime tädi lastega ning järgmine päev läksime Rio de la Plata äärde. See on laht mille moodustab jõgi Parana ja Uruguay vahel, ehk siis teisel pool seda lahte ( mis on 290km lai) on Uruguay. See koht ise väga ilus ei ole aga väga mõnus oli seal istuda ning pikniku pidada. Hiljem sõitsime ka natukene seal linnas ringi, kuid nagu ma ütlesin, siis see koht ise väga ilus just pole ning kohas kus tegelikult oleks pidanud olema rand, seda polnud, sest vesi oli nii palju tõusnud, et kogu rand oli vee all.

Ma ei oskagi nagu rohkem midagi asjalikku siia kirjutada :D vähemalt teate nüüd, et ma endiselt täitsa elus ja kõik on väga hästi!

Järgmise korrani,
Besos!

52. lennu ühispilt

La Plata linn

Pilt pargist, mille nime ma ei mäleta :D

Klassiõe sugulase lõpupidu (teemaks oli McDonald's)

Rio de La Plata, õe ja täditüdtrega (kohas kus tegelt peaks olema rand)

Kool Argentiinas

Heiheii!

Kuna mulle öeldi, et ma pole koolist põhimõtteliselt midagi kirjutanud (ilmselt sellepärast, et see tundub minujaoks juba täiesti tavaline), siis otsustasin selle jaoks täiesti eraldi postituse teha ning kirja panna kõik erinevused, mis ma leidsin, võrreldes siinset kooli Eesti kooliga.

Ma käin koolis nimega San Cayetano, 5'ndas klassis (ehk siis Eesti mõistes 11'nes klass), mis on humanitaar kallakuga.

1) Siin on peaaegu igas koolis kohustuslik koolivorm (blogi esimeses postituses oli ka pilt sellest),mis on Eestis pigem haruldane, kui kuskil koolis on koolivorm. Minuarust on see koolivormi kandmine üli mugav, sest reaalselt nii palju aega jääb hommikul üle tänu sellele, et ei veeda poolt tundi kapi ees seistes riideid valides...

2) Koolis vahetavad klassi õpetajad, mitte õpilased. Väga harjumatu on kogu aeg ühes ja samas klassis istuda. 

3) Hindeid saadakse 1'st-10'ni (10 on kõige parem)

4) Kõigil on iga päev 5 tundi, mis tähendab seda, et kool lõppeb iga päev 12:50 väljaarvatud siis, kui on kehalise kasvatuse tunnid. Selleks on klassis tüdrukud jaotatud kahte gruppi, ühel grupil on kehaline esmaspäeviti ja reedeti ning teisel grupil ehk siis ka minul, on kehaline teisipäeviti ja neljapäeviti. Pärast 5'nda tunni lõppu on kehaliseni aega 40 min (meie grupil on väga vedanud selle ajaga, sest teistel on kehalised vahepeal isegi alles poole 4 aeg).  Kehalise tunnid on võrreldes Eestiga üli kerged. Tüdrukud ei viitsi tavaliselt isegi näiteks juukseid keka tunniks patsi panna (mis on Eestis, vähemalt minu koolis kohustuslik või muidu enam õpetajaga head suhted pole :D) ning nendel päevadel kui on kehaline, panevad tüdrukud seeliku asemel selga ainult dressipüksid ja kantakse samat kampsunit ja pluusi nagu igapäevaselt. Kehalise tunnis teemegi me terve tund ainult ühte tegevust, nt. mängime ainult võrkpalli või ainult laptuud jne ning pärast kehalise tundi ei ole isegi tunda nagu oleks mingit füüsilist tegevust teinud. Eestis olles ei tahtnud ma pärast kehalise tundi mõeldagi, et pean veel pärast kuskile trenni minema, sest olin sellest juba piisavalt väsinud :D

5) Õpilastel ei ole ei töövihikuid (ainult inglise keele tunnis) ega ka õpikuid, neil on ainult üks paks vihik, kuhu nad saavad lehti juurde lisada ning seal on kõikide ainete vihikud koos. Vihikusse kirjutavad nad ka väga harva. Ehk siis õppimine käib enamjaolt suheldes ning vahepeal peavad nad kodutööna tegema plakateid jne.

6) Selle aja jooksul olen ma näinud neid kirjalikku kontrolltööd tegemas ainult ühe korra ning see oli matemaatikas. Teistes tundides on kontrolltööd suulised.

7) Õpilastel on kontrolltööde hinnete ning puudumiste jaoks eraldi "raamat." Õpetajad kirjutavad sinna raamatusse kontrolltööde hinded ning seejärel peab iga õpilane näitama seda kodus vanematele ning sinna taha peab lapsevanem oma allkirja panema. Sinna raamatusse kirjutatakse ka näiteks siis kui mõni tund millegipärast ära jääb ning siis kirjutatakse põhjus miks see ära jääb ning jällegi on vajalik vanema allkiri. Kui õpilane puudub millegipärast ainult näiteks esimese tunni, siis peab ta ka selle põhjuse kirjutama raamatusse ning taga peab olema vanema allkiri. Kooli sisse astudes andma selle raamatu uksel seisvatele "korrapidajatele" ning koolipäeva lõpus saab selle tagasi. Koolimaja uks pannakse lukku kui tunnid algavad ning avatakse siis, kui tunnid lõppevad! Ehk kui pead mingil põhjusel varem ära minema, siis peab olema see kirjas sinu raamatus ning sind lastakse välja kõrvalolevast väiksest uksest.

8) Õpetajad ja õpilased saavad omavahel väga hästi läbi ning suurem osa ajast suheldakse nendega nagu oma sõpradega, kuid õpilased siiski austavad õpetajaid ja ei hakka neile vastu.

9) Tunnis kõik õpilased räägivad omavahel kõva häälega, mis on Eestile täiesti vastupidine, sest kui koolis julged kasvõi sosistada, siis õpetajad saavad väga vihaseks.

10) Enamus koolid on siin kristlikud (minu kool kaasaarvatud, meie koolil on ka enda kirik ühenduses kooliga) ning igal hommikul enne tundide algust ei lähe me klassi vaid koguneme kooli siseõue, iga klass peab seisma eraldi rivis näoga kiriku poole, kus ka lipuvarras ning loeme koos palvuse, mille lõpus heisatakse lipp.

11) Siin ei ole vaheaegu sügisel ja kevadel jne, on ainul suvevaheaeg (detsember, jaanuar, veebruar), kuid IGA KORD, kui on mõni kalendritähtpäev või mingi väiksemgi põhjus, siis selle puhul jäetakse kool ära ja neid kordi on VÄGA palju. Nad ise ütlevad, et see on sellepärast, et Argentiinlastele ei meeldi töötada vaid neile meeldib pidutseda. (Siin leitakse ALATI põhjus pidutsemiseks)

12) Igal reedel näevad koolis vahetunnid välja sellised, et kooli sisehoovis pannakse käima muusika (kooli seinal on hästi suured kõlarid) ning kõik kogunevad sinna, suhtlevad omavahel ja tantsivad.

Nüüd sain vist kõik erinevused kirja. Postituse lõpus sain ise ka aru kui erinev siinne kool Eesti koolist tegelikult on :D

PS! Palun kirjutage kommentaaridesse, millest te tahaksite kuulda kui ma veel millestki üldse rääkinud pole. Kuna ma siinse eluga juba suhteliselt harjunud, siis mulle tundub kõik juba väga tavaline ning ei oska millestki täpsemalt kirjutada, millest te võibolla rohkem teada tahaksite.

Päikest teile sinna kaugele Eestimaale! :)

Kuu ja 10 päeva

Tsaukii!

Mu eelmisest postitusest on kaua möödas, aga nii raske on leida aega või mõtteid mida siia kirjutada ehk siis üritan nüüd kirja panna kõik mis vahepeal teinud olen.
Laupäeval (5.sept) ütlesid hostvanemad, et teises linnas nimega City Bell, toimub immigrantide festival ehk siis festival kus hästi paljud riigid esindatud ning pakuvad enda rahvussööke jne. Sõitsime siis City Bell'i, kuhu on umbes poole tunni tee, kuna hostvanemad ei teadnud täpselt kuhu minna, siis peatusime, et ühelt jalakäijalt teed küsida. Tuli välja, et hostvanemad olid valesti aru saanud ning sellel päeval oli festivali ametlik avamine ning festival ise hakkas alles järgmine nädal ehk siis sõitsime sama targalt koju tagasi :D Õhtul kutsus vanem õde Valen mind endaga peole kaasa. Läksime tema sõbra juurde, kus pidu toimus ning nad õpetasid mind tantsima nii nagu Argentiinlased pidudel tavaliselt tantsivad ning jällegi küsisid kõik minult, et millised on peod ja inimesed Eestis. Koju jõudsime me alles kell 6 hommikul.
Esmaspäeval käisime jälle City Bellis, seekord onupoja 19'ndal sünnipäeval. See oli esimene kord kui nende juures käisin ning neil on niii suur ja ilus maja. Siin on tavaks ka see, et kui noortel on sünnipäev, siis kutsutakse samal ajal enda juurde nii sugulased kui ka sõbrad. Naljakas on see, et siin on väga vähe inimesi, kes oskavad inglise keelt, aga iga kord kui mina olen seltskonnas, siis järsku üritavad kõik midagi inglise keeles öelda ja tahavad minuga rääkida, isegi kui oskavad inglise keeles öelda ainult nt "I like to eat an apple" :D Suurem osa õhtust mängisime õdede ja isaga piljardit ja kuna jõudsime koju alles natuke enne kella 1'te, siis ei pidanud järgmine päev kooli minema.
Kuna reedel kooli polnud, (siin jääb väga tihti kool ära kuna tähistatakse mingit peaaegu tundmatut kalendritähtpäeva. Argentiinlased ütlevad ise ka, et see on sellepärast, et nad ei viitsi palju tööd teha :D) siis pidas üks mu klassiõdedest sellel päeval oma 17'ndat sünnat. Kuna seal oli palju inimesi, keda ma ei teadnud ja kes mind ei teadnud, siis tuldi istuti minu ümber ringi ja küsiti igast küsimusi nii minu kui ka üleüldse Eesti kohta. Kui Eestis peavad noored oma sünnipäeva õhtuti ja suure peoga, siis siin kogunetakse kasvõi korraks pärast kooli oma sõpradega inimese juurde kellel sünnipäev ning süüakse pitsat ja lihtsalt räägitakse juttu jne. Näiteks selle klassiõe sünna hakkas kell 2 päeval ning kella 8'ks oli see läbi. Pärast sünnat käisime vanavanemate juures pitsat söömas ning tädi mees ja tema parim sõber mängisid kitarri ning laulsid Argentiina rahvalaule. Siin on tavapärane, et isegi vanavanemate juures istutakse kella 2'ni öösel.
Laupäeval (11'ndal) käisime õe ja ta parima sõbrannaga linnas shoppamas ning õhtul läksin Coti ja ta sõbrannadega peole. Siin on alati nii, et enne klubisse minekut istutakse kellegi juures, sätitakse end koos jne ning klubisse minnakse tavaliselt alles 2 aeg. Meie läksime klubisse alles kell pool 5 hommikul (ajal, mil Eestis vist kõik klubid sulgetakse?!) ning koju jõudsime POOL KAHEKSA hommikul. See on uskumatu, kui kaua nad siin klubides jaksavad olla. Koju jõudes jäin kohe magama nii kui pea padjale panin, saime 4h magada ning siis pidime minema vanaisa sünnale City Belli, onu majja. Terve suguvõsa oli seal vist koos ja jälle pärisid kõik minu kohta. Sõime seal asadot (Argentiina grillliha) ning siis sain aru miks kõik seda kiidavad, sest see oli seal õige grilli peal tehtud ja niii hea. Pärast söömist istusime veits keset hoovi ja päevitasime ning pärast seda möödus ülejäänud sünna jälle piljardit mängides.
Teisipäeval (15'ndal) oli jälle ühe klassiõe 17'nes sünnipäev ning läksime sõbrannadega pärast kooli tema juurde, sõime pitsat, jõime matet ning hakkasime õudukat vaatama. Poole filmi pealt läksid teised tüdrukud ära, sest nad pidid bussile jõudma ning meie Camillaga vaatasime filmi edasi (just siis kui oli kõige hirmsam hetk filmis, otsustas Camilla vend meid ehmatada ning pärast seda me enam filmi edasi vaadata ei suutnud :D)
Neljapäeval (17'ndal) käisin ma ema ja isaga rattaga sõitmas, nad ütlesid, et tahavad mulle näidata sellist kohta nagu República de los niños ( eesti keelde otsetõlgituna "lastevabariik" ), see on nagu hästi suur park või vaba-aja veetmise koht, kus on mini- tivoli, rajad sportimiseks, korvpalliväljakud jne. Sõitsime ratastega kokku 7km ning vahepeal jalutasime niisama ning käisime seal ringi. Koju tagasitulles vaatasin telekat kui järsku tuli hostisa kook käes, mille peal oli küünal ning ütles, et täna sai täpselt 1 kuu kui sa oled meie peres olnud. NIII ARMAS!!
Reedel oli koolis mingi kevade tähistamise päev ning kuna ma ei teadnud mis kell see lõppeb ning isa ei teadnud millal mulle järgi peab tulema, siis jäime väiksema õega sellel päeval koolist koju ja saime kaua magada :D 

Laupäeva õhtul ütles Coti, et ta läheb ühe sõbranna juurde ööseks koos teiste sõbrannadega ning küsis kas tahan ka minna. Pool 11 aeg õhtul läksime siis Mei juurde ning olime seal kuuekesi, tegime pitsat ja popkorni ja vaatasime hommikuni filme. Pühapäeval kutsusid nad mind endaga peole (jah, esmaspäeval jäi jälle kool ära, seekord ma ei tea isegi täpset põhjust) aga ma olin liiga väsinud, et minna. Küll jõuab :D
Lisan siia nüüd ka mõned pildid ning kirjutan kui jälle mõtteid on.

Kallid teile sinna Eestisse! :)

NB! Siin üks laul mida siinsetes klubides kogu aeg lastakse. Klubides lastakse ainult sellises stiilis muusikat ning kõik on hispaania keelsed.

Paula sünnipäev :)

Esimene klubiskäik Argentiinas

3 nädalat Argentiinas

Heii! 

Enne oma vahetusaasta algust ütlesin kõigile kuidas ma mitte mingil juhul blogi pidama ei hakka, sest tean, et ma ei saaks sellega hakkama. Täna olen ma Argentiinas olnud täpselt 3 nädalat ning otsustasin, et pean seda siiski tegema kuna väga raske on kõigile rääkida algusest peale kuidas mul siin läheb või mida kõike ma teinud olen. Okei, igatahes, ma alustan nüüd täitsa algusest.

Minu reis Argentiinasse algas 13'ndal augustil kell 18.10, kui Tallinna lennujaamast väljus minu (ja veel kahe teise vahetusõpilase Eliise ja Silvia) lend. Kokku oli meil 3 lendu (Tallinn-Stockholm, Stockholm-Pariis, Pariis-Buenos Aires). Jõudsin Argentiinasse, täpsemalt Buenos Airesesse 14'ndal augustil (reedel) ning lennujaamas olid meil vastas Argentiina YFU vabatahtlikud, kellega läksime edasi Buenos Aireses asuvasse koolimajja, kus toimus meie 3 päevane aastaalguse "laager".  Laagris olid kõik vahetusõpilased üle maailma, kes otsustasid oma aasta veeta Argentiinas (ehk siis u 68 õpilast kui ma ei eksi). Nende kolme päeva jooksul mängisime me laagris mänge, et omavahel paremini tuttavaks saada, tutvustati pisut Argentiina kultuuri jnejne. Laagris olles oli selline tunne, et pole nagu enam Eestis, aga Argentiinas ka veel nagu poleks. Ühesõnaga ma ootasin täiega, et saaks juba lõpuks lihtsalt perre. 

Esmaspäeval kella 9'ks hommikul pidin ma valmis olema, sest minu hostpere tuli mulle laagrisse järgi. Nii ma siis seisin seal ja ootasin oma peret, kuni lõpuks nad tulid. Minu hostperes on 49-aastane isa David, 47-aastane ema Laura, 19-aastane õde Valentina, 17-aastane õde Constanza ning 12-aastane õde Guadalupe (edaspidi kasutan hüüdnimesid Davo, Valen, Coti, Guadi). Üli imelik oli alguses, ei teadnud kuidas reageerida või mida teha, nad tulid kallistasid-musitasid mind ja andsid hästi suure ja ilusa lillekimbu. Nüüdseks ma sellega täitsa harjunud, et nii kellegagi kohtudes, kui ka ära minnes, tehakse alati kõigile üks "põsemusi".Coti mulle vastu ei tulnud, sest ta käib koolis viimases klassis ning neil oli sellel ajal lõpureis. Igatahes, sõitsin oma hostperega koju (La Platasse, u 1,5h Buenos Airesest) Nad elavad oma majas ning neil on ka pisike hoov. Tuppa jõudes viisin asjad enda tuppa (jagan tuba Cotiga), mul lasti natuke rahulikult olla ning siis läksime vanavanemate juurde sööma. Ehk siis mind tutvustati kohe poolele suguvõsale. Mind võeti väga soojalt vastu, kuigi sellel hetkel oskasin hispaania keeles öelda ainult "Hola!" :D (Coti ja Valen räägivad väga hästi inglise keelt). Koju tagasi jõudes pani mu hostpere minu jaoks igale asjale toas pisikesed märkmepaberid hispaaniakeelsete sõnadega, et kiiremini õpiksin.

Esimestel päevadel ma väga midagi ei teinud, magasin päevad läbi, sest teised käisid tööl ja koolis ning ma olin üksinda kodus. Laupäeval (22. august) käisin mina ja üks teine vahetusõpilane kes elab samuti La Platas, Yfu vabatahtlikega La Plata katedraalis ning pärast seda läksime ühe vabatahtliku (Cristopher'i) korterisse empanadasid (natuke mingeid singi-juustu pirukaid meenutavad asjad) tegema ning pannkooke Dulce de Lechega (nagu kondenspiim, aga pruuni värvi ja seda kasutatakse absoluutselt igas magustoidus ja ma täiega armastan seda) sööma. Kui ma sinna korterisse sisse astusin nägin seinal maali Eesti lipust. Tuli välja, et selle kuti ema on eestlane. Cristopher ise eesti keelt ei osanud, ainult paari sõna.

Pühap käisime jälle vanavanemate juures õhtust söömas. 24'ndal pidin ma hakkama koolis käima, aga kuna suutsin vahepeal haigeks jääda ja mul kogu aeg paha olla oli ja ulme köha, siis läksin kooli teisipäeval. Käin koolis nimega San Cayetano, klassis 5Ah, Eesti mõistes see siis nagu 11 klass, aga kuna nemad alustavad kooli märtsi alguses, siis nad lõpetavad kooli varem kui meie, ehk siis käin ühes klassis endast aasta noorematega. Suunaks valisin Social Science, sest see oli nendest kõige mõistlikum. Klassikaaslased võtsid mind täiega hästi vastu ja kõik küsisid küsimusi Eesti kohta ja tahtsid, et neile midagi eesti keeles õpetaksin. Ja nendel kes varem vahetusaastal on käinud, oli täiesti õigus, ning koolis olles oli tunne nagu oleksin mingi vaatamisväärsus, pooled kooli õpilased tulid vahetunni ajal meie klassi, et mind näha. Nüüd õnneks nad maha rahunenud. Koolis ma midagi tundides aru ei saa ja sellepärast on seal veits tüütu istuda ja lihtsalt lakke vahtida. Kui Eestis pannakse hindeid 1'st-5'ni, siis siin pannakse hindeid 1'st-10'ni. Aa ja täna sain ma inka tunnis esimese hinde, mis oli 10! :D

Reedel (28'ndal) tuli vanaisa mulle kooli järgi ning läksin nende juurde, et aidata tädil järgmisel päeval toimuvaks sünnipäevals küpsetada (tädi oma mehe ja kahe lapsega elavad vanaema ja vanaisaga koos). Järgmisel päeval (29'ndal) oli siis tädipoja sünna, ta sai 1 aastaseks ja terve suguvõsa tuli sinna kokku, ehk siis ma tutvusin jälle hästi paljude uute inimestega. Pärast seda pidin vanema õega esimest korda siin oleku ajal peole minema, aga kuna ma olin niii väsinud, siis jäi lihtsalt kogemata magama ja ei jõudnud sinna...ta ütles, et see laupäev pean kindlasti minema. Pühapäeval olin perega kodus ja üritasin uusi sõnu hispaania keeles õppida.

Sellel esmaspäeval (31'sel) käisin ma oma elu esimeses jalka trennis, mulle täitsa meeldis see ja nüüd plaaningi seal käima hakata. Ja seal ei suutnud ära imestada kui sõbralikud ja soojad inimesed Argentiinlased ikka on. Terve ülejäänud nädala käisin koolis, seega midagi väga põnevat ei toimunud ning täna (4.sept), käisime me La Plata kesklinnas söömas, kõik peale Coti, sest ta jäi täna sõbranna juurde. 

 PS. ma saan iga päevaga aina rohkem aru, kui väga mul selle hostperega vedanud on!! 

Meie koolivorm

La Plata katedraal

Plakat mille mu hostpere mulle tegi :*

Viimased hetked Eestis

Tänane õhtusöök