Yfu keskkaasta seminar ja Jõulud

Heiheiii!

Kuna vahepeal pole jõulude ja kõige selle tõttu aega olnud kirjutamiseks, aga tahtsin enne uut aastat veel viimase postituse teha, siis otsustasin YFU keskkaasta seminari, jõulud ja kõik selle vahepeal oleva ühte postitusse panna.

Minu hostõde Coti lõpetas vahepeal keskkooli ning 9'ndal detsembril oli tema cena de egresados ehk keskkooli lõpetamine, mille puhul oli pidulik 3-käiguline õhtusöök terve klassiga ja õpilaste pereliikmetega. See toimus casa Frawens'is, mis on minuarust väga ilus koht ning kus toimuvad enamus lõpupidusid. Seal on kõik lõpetajad pidulikes kleitides ja ülikondades, nagu Eestis lõpuaktusel. Saalis on lauad, mis on lõpetajate poolt paika pandud kus keegi istub ning iga lõpetaja perele on selleks eraldi laud. Enne õhtusööki, kui kõik oma laua taga istuvad, sisenevad lõpetajad muusika saatel ja siis on hetk nende pildistamiseks. Siis näidati suurtel ekraanidel pilte lõpetajatest, kui nad väiksed olid. Pärast seda oli õhtusöök. Kui õhtusöök söödud oli ja lõpetajatega pildid tehtud, siis järgnes seal sellele pidu ning kella 2 aeg tuli sinna esinema ka bänd. Kogu see lõpetamise asi on siin nii erinev võrreldes Eesti lõpetamistega.

Aga nagu teile võibolla tundub, siis ma ei käi siin ainult kuskil suurtel pidudel ja üritustel. Teen ikka väga palju teisi asju ka. Ehk siis mulle täiega meeldib, et mu hostvanemad nii sportlikud on!! Iga kord kui hostisa näiteks jooksma või ratast sõitma läheb siis kutsub mind kaasa ja kui vastan "ei", siis tunnen end alati nii halvasti, et end ei liiguta, ehk siis sunnin end väga tihti kaasa minema. Aga nüüd kui siin on igapäevaselt umbes 30 kraadi, siis hetkel väga ei kutsu välja sporti tegema. Ükspäev kui hostisa küsis, kas tahan ratast sõitma minna, päeval kui oli 30 kraadi, siis mõtlesin, et mis seal ikka, see kuumus ei saa ju nii hull olla...eksisin. Sellel päeval sõitsime me 50km!!! See on minu jaoks ikka üli palju, arvestades sellega, et väljas oli 30 kraadine kuumus ja ma väga mingi rattasportlane pole. Aga no proovin siin teha nii palju erinevaid ja uusi asju kui võimalik. Kuna hostvanemad on facebookis erinevates ratturite gruppides, kes käivadki koos ratast sõitmas, lähevad kuskile kindlasse sihtkohta, sinna jõudes puhatakse natuke, juuakse matet ning siis sõidetakse tagasi. Seekord sõitsime teise linna ning sihtkohaks oli mingisugune koht, kus on puu, mis on nende sõnade järgi tähtis ja üks imelikuimaid ja suuremaid puid lihtsalt keset metsa. Hostisa küsis mult terve tee tagasi sõites kogu aeg kas ikka jaksan ja oli täiega mures, sest ta ise arvas, et see maximum 30km :D

18'ndal detsembril oli mu hostisa sünnipäev ning täpselt sellel päeval pidin mina minema teise linna nimega Lujan, sest 18-20dets toimus YFU keskkaasta seminar (Yfu poolt korraldatud aastaalguse, keskkaasta ning aastalõpu seminarid on kohustuslikud) Nõme ainult, et see täpselt hostisa sünnipäeval oli, aga mis teha. Aga üks asi mis mind iga kord täiega õnnelikuks teeb on see, et teine eestlane, Eliise elab minuga samas provintsis ja tänu sellele on tema ka nendes laagrites. Ühesõnaga, läksin siis bussiga Lujanisse ning olin alguses väga närvis, sest ei teadnud kus maha pean minema. Aga seal oli ääretult tore bussijuht, kes üks peatus enne minu peatust mu bussi alla korrusele enda kõrvale istuma kutsus ning see pool tundi minuga juttu rääkis. Muide ta ütles mulle, et selle aja kohta, mis siin olen olnud, räägin väga hästi juba hispaania keelt!! Kuigi ma ise nii ei arva, siis see tegi küll tuju väga heaks :) Ühesõnaga jõudsin lõpuks kohta, kus laager toimus ja see oli koht linnas väljas, üli ilus koht, suur plats kus oli umbes 9 pisikest maja (seal sees oli köök, suurtuba + siis magamiskohad) ning hoovis oli bassein ning võrkpalli ja jalgpalli väljak. Selles laagris olid kõik Buenos Airese provintsi või selle lähedal asuvate provintside õpilased. Laager oligi siis põhimõtteliselt sellepärast, et rääkida oma muredest/probleemidest mis selle ajaga tekkinud on, keele arengust jnejne. Selleks olid siis erinevad mängud ja tegevused. Viimasel õhtul pidime laagris olevad poisid (Neid oli 4) riietama naisteks ja meigi tegema ning siis pidid nad nagu modellid moelaval kõndima ja tantsima :D Ja no nagu teada, siis kõik yfukad on peast soojad (seda muidugi heas mõttes) ning saime kõhud kõveras naerda :D Sellel ööl olime mina, üks Soome tüdruk ning 4 kutti kella 4'ni üleval ning mängisime kaarte, mis sest, et järgmisel hommikul oli äratus kell 8:30. Kõige raskem nende laagrite puhul on see, et igakord kui saame jälle kõigiga natuke lähedasemaks, siis peame jälle lahku minema.

Pärast laagrit pidid kaheks ööks ehk siis 20-22dets minujuurde tulema 2 vahetusõpilast. Ehk siis Saaga (Soomest) ja Ming (Taist) tulid Lujanist koos minuga La Platasse. 21'sel läksime jälle kõik koos selle laagri seltskonnaga Buenos Airesesse. Pidasime pargis pikniku ning pärast seda läksime telemajja salvestusele. Nimelt üks YFU Argentiina vabatahtlik sai meid ühe saate salvestusele. Programmis nimega Una tarde qualquiera. See on vestlussaade kus räägitakse erinevatest teemadest ning kes tahab, võib märku anda ja kaasa rääkida. Aga see on selline lõbus saade, mitte mingi tõsine arutlussaade. Pärast salvestust läksime me kõik koos ühte pitsakohta sööma. 
Pärast seda pidime tagasi minu koju, La Platasse tulema, Buenos Airesest on see bussiga umbes 1h sõitu, autoga 40min. Täiega raske oli seekord Buenos Airesest ära minna, sest ma olin nii kurb, et jälle Eliiset nii pikka aega ei näe. Aga läksime siis mina, Ming, Saaga ja üks vabatahtlik bussijaama, jõudsime sinna kella 12 aeg ning pidime bussijaamas bussi ootama 1,5h ehk siis jõudsime koju alles kell 3 öösel!! Aga nagu enne siia tulekut meile öeldi, peame me harjuma sellega, et siin ei ole need asjad nii organiseeritud kui Eestis. Ma tundsin ainult oma hostvanematele väga kaasa, sest nemad ju pidid meile bussijaama järgi tulema ning järgmisel päeval oli tööpäev. Tänu sellele magasid nad järgmisel päeval sisse ja jäid mõlemad tööle hiljaks...Ups :D Ming ja Saaga pidid järgmisel päeval bussile minema, et koju sõita. Ja mina magasin reaalselt terve päeva maha ning ärkasin alles 15:30 :D vähemalt sain 3 päeva eest välja puhatud. Õhtul läksime me Cotiga Ro lõpupeole, 23'ndal oli Camila (mu klassiõde) 17'nes sünnipäev kuhu ma kutsutud olin ning 24'ndal olidki juba jõulud!!

24'ndal ärgates ma ei saanud alguses arugi, et kuidagi eriline päev peaks olema. Siin ilmselgelt ei saagi mingisugust jõulutunnet olla kui väljas on igapäevaselt 30 kraadi. Siin on nendel traditsiooniks, et Jõuluõhtul peab olema kõigil jalas uhiuus aluspesu, ehk siis igal aastal ostab vanaema kõikidele pere naistele roosa aluspesu ja meestele valged bokserid (värvideks alati kas roosa, valge või tumesinine) :D Õhtul siis läksime me vanavanemate ja tädi majja, kus oli meie pere, vanavanemad, tädi pere ning onu pere. Sõime kõik koos õhtusööki ning siis tuli jõuluvana :D Vanaema hüüdis kõigile järsku, et ta kuulis midagi ning et peaksime välja vaatama minema, kas see on jõuluvana. Niisiis läksime kõik välja ja katusel oli jõuluvana ning libistas sealt alla suured kingikotid. Läksime tuppa tagasi ning asusime kingitusi jagama. Mina sain 2 käevõru, pluusi ning lühikesed püksid.
Imelik on ka minujaoks see, et jõuluõhtul on väga tavaline, et noored lähevad välja pidutsema. Niisiis läksimegi umbes kella 2 aeg õega ta sõbra juurde, kus oli väike istumine. Istusime seal umbes kella 6'ni ning siis läksid meil kõhud tühjaks ning läksime hommikust sööma kuskile pisikesse burksi kohta. Koju jõudsime pool 8 hommikul.. Ma olen juba täitsa harjunud sellega, et väga palju magada ei saa.

26'ndal oli mu hostemal sünnipäev ning õhtul tulid ka külalised. Otsustasin, et teen emale sünnipäevaks mingi eestipärase magustoidu. Ehk siis tegin küpsisetordi ning avastasin, et siin on väga raske isegi sellise asja jaoks koostisaineid leida, sest siin on kõik niii erinev. Aga mu hostvanematele õnneks väga meeldis see ning tuli välja enam vähem sama nagu Eestis.

Nüüd ongi juba kätte jõudnud aasta 2015 viimane päev ja teen oma selle aasta viimase postituse. 

PS! Ma ei saa aru kuidas aeg nii kiiresti läheb. Mulle ei tundu üldse nagu oleksin juba 4 ja pool kuud siin olnud.

Kuni järgmise postituseni juba aastal 2016!!

Seniks aga musid-kallid-paid ja ilusat aasta lõppu teile sõbrad,
Teie Iida :))

Minu jõulukingid

Meie pisike jõulupuu