reede, 4. september 2015

3 nädalat Argentiinas

Heii! 

Enne oma vahetusaasta algust ütlesin kõigile kuidas ma mitte mingil juhul blogi pidama ei hakka, sest tean, et ma ei saaks sellega hakkama. Täna olen ma Argentiinas olnud täpselt 3 nädalat ning otsustasin, et pean seda siiski tegema kuna väga raske on kõigile rääkida algusest peale kuidas mul siin läheb või mida kõike ma teinud olen. Okei, igatahes, ma alustan nüüd täitsa algusest.

Minu reis Argentiinasse algas 13'ndal augustil kell 18.10, kui Tallinna lennujaamast väljus minu (ja veel kahe teise vahetusõpilase Eliise ja Silvia) lend. Kokku oli meil 3 lendu (Tallinn-Stockholm, Stockholm-Pariis, Pariis-Buenos Aires). Jõudsin Argentiinasse, täpsemalt Buenos Airesesse 14'ndal augustil (reedel) ning lennujaamas olid meil vastas Argentiina YFU vabatahtlikud, kellega läksime edasi Buenos Aireses asuvasse koolimajja, kus toimus meie 3 päevane aastaalguse "laager".  Laagris olid kõik vahetusõpilased üle maailma, kes otsustasid oma aasta veeta Argentiinas (ehk siis u 68 õpilast kui ma ei eksi). Nende kolme päeva jooksul mängisime me laagris mänge, et omavahel paremini tuttavaks saada, tutvustati pisut Argentiina kultuuri jnejne. Laagris olles oli selline tunne, et pole nagu enam Eestis, aga Argentiinas ka veel nagu poleks. Ühesõnaga ma ootasin täiega, et saaks juba lõpuks lihtsalt perre. 
Esmaspäeval kella 9'ks hommikul pidin ma valmis olema, sest minu hostpere tuli mulle laagrisse järgi. Nii ma siis seisin seal ja ootasin oma peret, kuni lõpuks nad tulid. Minu hostperes on 49-aastane isa David, 47-aastane ema Laura, 19-aastane õde Valentina, 17-aastane õde Constanza ning 12-aastane õde Guadalupe (edaspidi kasutan hüüdnimesid Davo, Valen, Coti, Guadi). Üli imelik oli alguses, ei teadnud kuidas reageerida või mida teha, nad tulid kallistasid-musitasid mind ja andsid hästi suure ja ilusa lillekimbu. Nüüdseks ma sellega täitsa harjunud, et nii kellegagi kohtudes, kui ka ära minnes, tehakse alati kõigile üks "põsemusi".Coti mulle vastu ei tulnud, sest ta käib koolis viimases klassis ning neil oli sellel ajal lõpureis. Igatahes, sõitsin oma hostperega koju (La Platasse, u 1,5h Buenos Airesest) Nad elavad oma majas ning neil on ka pisike hoov. Tuppa jõudes viisin asjad enda tuppa (jagan tuba Cotiga), mul lasti natuke rahulikult olla ning siis läksime vanavanemate juurde sööma. Ehk siis mind tutvustati kohe poolele suguvõsale. Mind võeti väga soojalt vastu, kuigi sellel hetkel oskasin hispaania keeles öelda ainult "Hola!" :D (Coti ja Valen räägivad väga hästi inglise keelt). Koju tagasi jõudes pani mu hostpere minu jaoks igale asjale toas pisikesed märkmepaberid hispaaniakeelsete sõnadega, et kiiremini õpiksin.
Esimestel päevadel ma väga midagi ei teinud, magasin päevad läbi, sest teised käisid tööl ja koolis ning ma olin üksinda kodus. Laupäeval (22. august) käisin mina ja üks teine vahetusõpilane kes elab samuti La Platas, Yfu vabatahtlikega La Plata katedraalis ning pärast seda läksime ühe vabatahtliku (Cristopher'i) korterisse empanadasid (natuke mingeid singi-juustu pirukaid meenutavad asjad) tegema ning pannkooke Dulce de Lechega (nagu kondenspiim, aga pruuni värvi ja seda kasutatakse absoluutselt igas magustoidus ja ma täiega armastan seda) sööma. Kui ma sinna korterisse sisse astusin nägin seinal maali Eesti lipust. Tuli välja, et selle kuti ema on eestlane. Cristopher ise eesti keelt ei osanud, ainult paari sõna.
Pühap käisime jälle vanavanemate juures õhtust söömas. 24'ndal pidin ma hakkama koolis käima, aga kuna suutsin vahepeal haigeks jääda ja mul kogu aeg paha olla oli ja ulme köha, siis läksin kooli teisipäeval. Käin koolis nimega San Cayetano, klassis 5Ah, Eesti mõistes see siis nagu 11 klass, aga kuna nemad alustavad kooli märtsi alguses, siis nad lõpetavad kooli varem kui meie, ehk siis käin ühes klassis endast aasta noorematega. Suunaks valisin Social Science, sest see oli nendest kõige mõistlikum. Klassikaaslased võtsid mind täiega hästi vastu ja kõik küsisid küsimusi Eesti kohta ja tahtsid, et neile midagi eesti keeles õpetaksin. Ja nendel kes varem vahetusaastal on käinud, oli täiesti õigus, ning koolis olles oli tunne nagu oleksin mingi vaatamisväärsus, pooled kooli õpilased tulid vahetunni ajal meie klassi, et mind näha. Nüüd õnneks nad maha rahunenud. Koolis ma midagi tundides aru ei saa ja sellepärast on seal veits tüütu istuda ja lihtsalt lakke vahtida. Kui Eestis pannakse hindeid 1'st-5'ni, siis siin pannakse hindeid 1'st-10'ni. Aa ja täna sain ma inka tunnis esimese hinde, mis oli 10! :D
Reedel (28'ndal) tuli vanaisa mulle kooli järgi ning läksin nende juurde, et aidata tädil järgmisel päeval toimuvaks sünnipäevals küpsetada (tädi oma mehe ja kahe lapsega elavad vanaema ja vanaisaga koos). Järgmisel päeval (29'ndal) oli siis tädipoja sünna, ta sai 1 aastaseks ja terve suguvõsa tuli sinna kokku, ehk siis ma tutvusin jälle hästi paljude uute inimestega. Pärast seda pidin vanema õega esimest korda siin oleku ajal peole minema, aga kuna ma olin niii väsinud, siis jäi lihtsalt kogemata magama ja ei jõudnud sinna...ta ütles, et see laupäev pean kindlasti minema. Pühapäeval olin perega kodus ja üritasin uusi sõnu hispaania keeles õppida.
Sellel esmaspäeval (31'sel) käisin ma oma elu esimeses jalka trennis, mulle täitsa meeldis see ja nüüd plaaningi seal käima hakata. Ja seal ei suutnud ära imestada kui sõbralikud ja soojad inimesed Argentiinlased ikka on. Terve ülejäänud nädala käisin koolis, seega midagi väga põnevat ei toimunud ning täna (4.sept), käisime me La Plata kesklinnas söömas, kõik peale Coti, sest ta jäi täna sõbranna juurde. 
 PS. ma saan iga päevaga aina rohkem aru, kui väga mul selle hostperega vedanud on!! 








Meie koolivorm
La Plata katedraal
Plakat mille mu hostpere mulle tegi :*
Viimased hetked Eestis
Tänane õhtusöök